laupäev, 19. veebruar 2011

FML..

Kristel käis siin mingi kella 1 paiku, et mind välja kutsuda, aga kuna ma magasin, ei ajanud ema ega kasuisa mind üles ja palusid Kristelil 3-4 paiku tulla, et siis ma olen vast juba üleval. Ma jäin kell 6 hommikul magama.. Kui ma ärkasin ja kuulsin, et Kristel käis siin, olin päris rõõmus, sest ma arvasin, et ta tuleb mingiaeg tagasi, ma ei ole teda mingi 4 kuud näinud ka ju või rohkemgi, sest tihti kui ta koju tuleb, olen mina Tartus või Tallinnas. Aga ei, ta ei tulnud. Ta on üldsegist praegust Nõunis diskol. Mind hui kutsus keegi. Hui olekski ema mind lasknud "Väljas on ju -25 kraadi, kuhu sa lähed sellise külmaga!" Käige perse. Seriously. Miks ma sellises pasaaugus pean elama nagu Neeruti? Siin ei ole inimesi, kellega midagi teha. EDIT : Silver käskis selle koha siit eemaldada. :'D
Ma ei ole FUCKING 4 KUUD väljas käinud, kui mitte kauem, sest kas Silver mind ei kutsu välja või siis ema ei lase, kui Silver helistab. "Kell on 7 juba, väljas pime ja külm, ei lähe sa kuhugi". Tra, kui kõrini mul sellest rutiinsest elust on - KOGUAEG on kool-kodu-nett-magama. Ainukene asi, mis vaheldust toob ongi see, kui ma Sixteni juurde lähen või Sixten siia tuleb. Mida ma kodus teen? Istun netis. Õppida ma ei viitsi, ei taha, ei suuda - alles siis õpin kui töö on tulekul vms. Telekast tuleb üsna harva midagi vaadatavat. Raamatuid ka pole, mida lugeda. Joonistada ka ei viitsi koguaeg. Netis pole ka kuskil chillida, kergelt viskab üle..
Tartu rahvaga ma pole juba mingi suve lõpust saadik kokku saanud, suvel alati keegi kutsus kuhugi. Viimati kutsus Kaisa mind sünnipäevale, mingi paar nädalat tagasi, aga ma ei saanud sinna minna, sest ma olin haige. Nagu.. Maitea, kui ema mind Tartusse kooli ka ei lase, et "Kus sa seal elad? Vana juures? Seal on niigi raske Vanal, sest Kätlin on lastega seal. Sul pole seal võimalik rahus õppidagi ja ma peaks siis Vanale hakkama raha maksma, et ta sind ülal saaks seal pidada." FUCK YOU! Ma ei saa emale vastu ka hakata, sest see muudaks kõik hullemaks. Siis ta ei laseks enam üldse kuhugi, isegi Sixteni juurde mitte.. Isa juurde elama ka ei saaks minna, sellest tuleks ainult üks jama ja ma rikuks enda suhte emaga täitsa ära. Ma ei suudaks talle midagi sellist ka teha.. Ma ei suuda lihtsalt niimoodi elada, et koguaeg on üks ja sama kõik. Ma ei suuda koduski õppida, sest ma tahaks vahelduseks ka vahel kuskile minna ja midagi teha. Edu mulle mata eksamil. Ma olen niigi kahe kontrolltööga teistest maas, õpetaja ka kuradi teemasid selgeks ei suuda õpetada, need kaks teemat on veel põhilised eksamiülesanded.. Nagu.. Maitea. Nii kõrini lihtsalt. Sixten läks ka just ennem välja, kellegiga pole nüüd msnis ka rääkida.. Ohjah. :(

EDIT: Sixten helistas kogemata (tal on puutetundlik tel. ja siis ekraanil on ikoon, mida vajutades kohe mulle helistab, taskus kui tel. on, läheb tihti sinna pihta ja mitmeid kordi on nii mulle helistanud) ja siis kuulsin, kuidas mingi tümm lõugas, kuidas seal naerdi, kuidas Stiiv midagi lõugas, Sixteni häält kuulsin ka. Mingi kaks minutit kuulasin, et mis seal toimub ja lõpetasin siis kõne ära. Vähemalt tal on praegu lõbus.. Ma ei mäletagi, millal ma viimati kuskil peol käisin või kellegi juures oleks olnud ja nalja saanud. Nii tahaks jälle, et selline aeg tuleks, et ma lihtsalt ei pea kodus istuma.. :c


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar