Bronhiit jälle.

Mingi peale nelja ma tahtsin ära magama minna ja siis enne voodisse minekut ma käisin köögis vett joomas - jalad nõrgad suht, alates pühapäevast ma pole sittagi söönud, kui mõelda, et ma olen igapäev mingi paar ampsu toitu kõigest söönud ja see vist tekitabki nõrkust, aga isu ka nagu pole... Aga kui voodisse jõudsin, hakkasid põlved ja jalalihased valutama (jumala lampi ja ma juba arvasingi, et mul on palavik üpris kõrge, sest samamoodi möödus mul ka laupäeval öö, kui ma haigeks alles jäin), metsikud külmavärinad tulid peale, kuigi ma olin kahe teki all ning pusa ja pikkade pükstega voodis.. Ning hingamisega oli ka raskusi. Terve öö ma ei saanud magada. Ma kuulsin koguaeg mingit piiksumist peas. Ja eriti haige - ma hakkasin mingi hetk lampi inglise keeles mõtlema ja ma ei suutnud mõtlemist pidama saada. Koguaeg lihtsalt jooksid laused. Maitea, kergelt jube öö oli, aga kuskil kell pool 8 hommikul ärkas ema ja siis ma ägisesin voodist, et ta minu tuppa tuleks. Ja siis rääkisingi, et mul on palavik tagasi - 39, 2. Ja siis et ma tahan perearsti juures ära käia.

Ema andis alguses mulle lihtsalt valuvaigistit, et palavikku alla saada ja siis minna arsti juurde. Aga kuna ma ei suutnud magama jääda, tahtsin kohe minna ja siis umbes kell pool 9 me kodust välja sõitsime.

Algul arsti kutsus sisse - kuulas mind igalt poolt ja siis sain enda mured talle ka ära räägitud ja siis ta otsustas mind röntgenisse saata. Ma käisin röntgenis viimati 5 aastat tagasi - siis oli mul kopsupõletik, 39, 7 palavik ja siis ma kukkusin veel arsti juures kokku ka ja mind saadeti otse perearstilt Tartusse uuringutele. Tore kogemus oli. Enam ei taha kogeda..

Igatahes, ma pidin seal röntgenis ülakeha paljaks võtma ja eriti lahe oli see, et ma pidin küünarnukid vastu selle aparaadi raami toetama, liigutada ei tohtinud, kaelaketid pidin endale suhu panema.. Ja kuradi jahe oli seal. Ja siis see mutt käskis mul sügavalt hinge tõmmata, aga ma ei suutnud väga suurt hingetõmmet teha, sest tugeva valu lõi sisse. Praegugi ma ei suuda eriti hingata, sest värdjalikult valus on, ainult pisikeste ja tihedate hingetõmmetega saan praegu hingata, sest muidu lööb seljataha kopsude juurde jõhkra valu + kurgus tekib täpselt selline tunne, kui sa enda hingetorule vajutad.-. Aga kopsupilt midagi eriti ei näidanud - arst mainis, et mul on parempoolses kopsus maru tihe veresoonte värk, vasakus aga ei ole. Aga see polnud mingi probleem. Ja igatahes - arst pani diagnoosiks bronhiit. Suht lahe. Eelmine aasta oli sama asi.. Aga mitte niii hull. Nüüd siis kaheksa päeva söön antibiootikume - 500 mg Ospamox 'i.

TRA, ma lõppen kodus tõesti maha nii, kui ma nüüd järgmine nädal kooli ei lähe. No, kindel on et esmaspäeval ma ei lähe. Kui nüüd palavik ära kaob, näiteks homme, lähen teisipäeval. Aga maitea.. Siis oleks väga perses, kui ma nüüd tuleva nädal ka Sixtenit ei näe. -_-

Ahjaaa, ma pole magada saanud ja ma olen väga-väga-väga pahur.. Juhul kui ma nüüd magama ei jää ja netis edasi passin ehk kuni õhtuni, hoiatan et msnis ma pole vist kõige parem jutukaaslane, kui mul tuju heaks ei peaks muutuma. Mingi 3. - 4. päeva on marupask tuju.