Hea lugu. Jälle ülepika aja kuulasin seda. :3
Eile öösel mingi kell 4 läks Sixten ära magama ja siis läksin ma ka suht kohe ära voodisse. Võtsin telefoni ja kõrvaklapid ka kaasa ja kuulasin muusikat ning mõtlesin. Ja mõtlesin.. Mingi kella poole kuue ajal jäin magama. Kell kolmveerand viis ärkas kasuisa ka juba üles. Ma veel mingi lesisin voodis, tekk üle pea, kui äkki nägin, kuidas kasuisa taskulambiga mul tuppa tuli. Ma olin nagu wtf. o.o Ja siis kui täna ärkasin, küsisin, et mis ta hommikul mu toas tegi. Siis ütles, et vaatas mu toas kraade - ei tahtnud tuld põlema panna ja mind üles ajada, suht armas. Aga raibe ikka mingi kell 5 nüüd krabistas ajalehtedega nagu segane, kui ahju alla tuld tegema hakkas ja ma üles ärkasin. :3 Suht tüüpiline, eelmisest reedest saadik - kell neli-viis öösel magama, magan kella viie-kuueni, siis arvutisse ja siis mingi aeg jälle magama. Jummala tore elu on viimased nädalaega olnud. Siin urkas ei ela kedagi ka ju, Silver ainult, aga tal on targematki teha, kui mulle küll tulla.. Ei, tore klassivend. KUIGI, ta kutsus mind laupäeval välja, aga ema ei lubanud. /facepalm. Sellepärast ma ehk ei hakkagi emale vastu, sest ma ei taha temaga mingeid jamasid jälle.
Pask lumi, sula ära. Kevad võiks olla, suvi vaevalt nii pea tuleb.
Ai raisk, mulle just meenus et Sõbrapäev tuleb varsti. Lol, ehk Sixule teen midagi, aga kellegile teisele mul midagi teha pole. Polegi kellegile midagi teha. Eestis nii kui nii mingeid traditsioone pole ollagi - v.a jõulud. Minujaoks pole neid ka. Sünnipäev.. See on ka põhimõtteliselt olematu. Minu sünnipäev vähemalt. Ja midagi muud ju polegi.
Uh, Lindalt sain teada, et koolis polegi tegelt väga palju järgi teha.. Aga suht ikka on.
Ma peaks Juhan Smuuli monoloogid ära lugema.. Ma loodan, et õpetaja annab samad küsimused, millest ma sain pildi tehtud, kui ma ise ei vastanud.. Eks näis, millal ma viitsin. Täna ma ei viitsi. Mul on lahedamaid raamatuid, mida lugeda. :3
"Mahajäetud maja" tundub kergelt igav ja tüüpiline olevat, aga eks näis. Kunagi jõuan selleni ka. Hetkel on "Vampiiripäevikud" pooleli ja natukene olen "Minu sõralistsõpra" ka lugenud. Väga hea raamat on see + see raamatupilt.. MI LAIK! :3
"Talvehullus" on noorsooromaan. Mulle meeldib neid lugeda. Tihti on need head ka. Ja ma olen siiani kõik ilmunud Eesti noorsooromaanidvõistluste tööd läbi lugenud, mis on ilmunud. :)
Ja noh, Birk Rohelend on üldse väga hea kirjanik. Ma ei imesta, et mulle ta raamatud meeldivad. Kuigi kohati on raske ta lausetest aru saada, sest need on pikad, täis erinevaid sõnu. Aga "Minu sõraline sõber" on siiani hea olnud. Sixten luges ka paari head katkendit sealt raamatust ja naeris. :D
Üks hea katkend :
"Läksin tagasi mullivanni ja kuulasin seda plaati, kus keegi tundmatu mahedahäälne naisterahvas laulis muudkui armastusest ja kurbusest ning ma ronisin vanniservale ja valasin peopesale Johnsoni aaloega beebiõli ja peksin pihku.. " lause läks edasi ka, aga see ajas naerma. :D
Teine :
"Ma arvan, et ma pole kunangi tundnud kahte veel vastandlikumat naist, kui Annalis ja Lili. Kui esimene lasi end iga kolme nädala tagant vaesel salongineiul karvadest üle puhtaks kakkuda, siis teise jalgevahe oleks ka igale metsamehele au teinud. Kui esimese vagiina oli alati selline imalalt libe, lillelõhnaline ja treenitud tupelihatsega, siis teine oli soe, karvane ja lõhnas nagu see kolekotitäis kassijaoks ostetud silke, mille mu ema kunagi nädalaks ajaks külkapi otsa unustas. Iga kord, kui ma Lili jalgevahele sukeldusin, palusin peaaegu et jumalat, et ta ei laseks mul ära minestada selle kirjeldamatult tülgastava haisu käes. Aga piisas mulle vaid korraks meenutamast seda teist, libedat, kui ma hakkasin tõeliselt nautima, et mõni kuradi naine siin maamunal on veel päriselt lihast ja luust inimene, mitte mingi kosmeetilise tehnika tippsaavutusega toodetud värdjas, kes ilmsel õhtul enne magamaminekut oma luku seljalt lahti tõmbab nind oma tavotimaitselisest pruunist kookonist välja poeb, paljastades rohelise tulnukakeha. " Ma lugesin seda lõiku siis, kui ma bussiga Tallinna Sixu juurde sõitsin ja raske oli naeru tagasi hoida ja siis ma omaette naersin. :D
Ja kolmas koht oli ka, aga seda ma ei leidnud üles, aga seal kirjutas, kuidas siis peategelane koges enda eluparimat suuseksi (tegelane on mees siis). Ja algul oli kõik jumala normaalne, kuni lause lõpus oli umbes et: "Kogemus oli suurepärane ja ma mäletan siiani, kuidas ta mu ette langes, proteesid suust võttis ja siis imema asus. Ilma hammasteta on see asi ikka palju parem." Tra, seda ma lugesin ka bussis ja siis naersin küll nii, et paar pisarat ehk jooksid ka põsele.. Ohjah. Birk Rohelend on lahe. Raamat ise räägib siis mingist mehest, kes siis proovib olla elus edukas. :D
Marttil on vist igav ja muljetab mulle jälle enda eluseiklustest. Naljakas on neid lugeda. Vähemalt saan naerda.. :D
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar