Asi vist edeneb. Palavik hakkab vaikselt kaduma. Juba täna ärgates tundsin end palju paremini. Muidu oli ärgates suht koomas tunne.. Palavik pole täna üle 37, 4 olnud. Kui ma varem tegin kõike, et haigeks jääda siis hetkel teen kõike, et terveks saada - just reedese päeva pärast. :) Muidu oleks siiralt savi ja vedeleks voodis edasi..
Ja unenäod, mida ma nüüd haigena näinud olen.. Nagu tõsiselt, wtf? Üleeile nägin unes, et ma olin Sixteni juures. Kui ma hakkasin tagasi koju tulema selgus, et mul oli raha otsa kuidagi saanud ja ma tulin jala Tallinnast koju. Kõndides sattusin ma mingi vana talu juurde, kus mingi vanamees istus vana lagunenud hoone kõrval, mis oli karjamaa vms juures. Ja seal hoone juures oli mingi 10 surnud vasikat ja paar lehma ka.. Kaelad olid tagurpidi ja need lehkasid suht korralikult, vanamees nuttis ja rääkis midagi omaette. Aga jah, sellest unenäost ma ei mäleta rohkem midagi. Ärgates oli mul ikka see surnud vasikate pilt ees ja siiani on see meeles. o.o
Ning täna öösel nägin unes, et ma olin Tartu bussijaamas. Ma ei mäleta mida ma tegin, aga turvad hakkasid mind taga ajama. Ja ma jooksin Turu sillale, aga seal sai mind üks turva kätte. Ma veel ütlesin talle, et ma pole midagi teinud. Ta vastas, et ta teab ning naeratas ja tal oli väga imelik aksent juures. Ja siis ta ütles veel: "Ma 12 kuud ole eesti keelt õppinud, ma Jaapanist" See on selgelt mul meeles. :D Aga see tüüp oli sitaks awesome. Me läksime temaga silla alla murule istuma (hull teemavahetus oli unes ja väljas polnud lund ka) ja siis ta rääkis enda idiootselt naljaka aksendiga, et ta võib mulle midagi joonistada. Ja kui ta joonistama hakkas, vajus mul suu lahti. Ta maalis Emajõest pildi ja see nägi nagu suurepärane välja. Jama, et ma just sel hetkel ärkasin.. Oleks lahe olnud seda und edasi näha. :3
Aga jeh, ma mainin selle ka ära, et Raido uni oli ikka päris lahe. Ma ei hakka sellest rääkima.. :'D
Aga jah.. Ehk ma tõesti saan korralikult nüüd terveks ja reedel saan ikkagist Tartu minna. Kui ei saa.. Siis.. Ma ei tea, annaks heameelega otsad. Nagu mulle tõesti meeldib kodus istuda.. Eriti veel mingi terve nädal. -.-
Ma pole 24h söönud ja ei taha ka süüa. Ennem ka ema soojendas mulle kalapulki. Lõhn oli nii kuradi nämm. :3 Aga nii kui ühe tüki ära sõin, enam ei tahtnud. Tõsiselt, nagu mingit vatti oleks närinud. Mitte mingit maitset pole. Pigem "toitun" edasi rohelisest teest, sest jõhvikamahla mul enam pole, eile jõin tunniga terve liitri seda ära ja täna ka. :3
Mu hääl on ka sitaks imelik. Tänu sellele, et nohu on ning kurgus ka mingi jama.
Ja ma laseks enda interneti õhku - msnis, kui ma kellegile kirjutan siis ta kas ei saa seda üldse kätte või alles mingi x-kombel jõuab see temani mitu minutit hiljem. Ja vahel logib üldse msnist välja.. Nagu.. Miks just nüüd nett nii teeb? Ma ei imesta, et siin urkas elades netil levi pole ollagi. :(

Vahel on küll tunne, et hakka või nutma.. 4hanis olles ka - refreshi lehte mingi 10 korda, kuni ehk laeb mõne pildigi lahti. Ja siis vahel viskab üldse ette, et internetiühendus puudub. Nagu, ma lähen närvi. ALATI hakkab siis nett huiama, kui mina netis olen. Aga kui ema netis on.. Kõik on jumala okei ja kiire ja staffi.
Nagu see tõesti minu tuju veel paremaks teeks. :(
Hehe, Sixten just meenutas mulle seda, kuidas me augusti alguses Antslasse bussiga sõitsime. Kuna terve buss oli rahvast täis, pidime me seisma. Bussis polnud eriti õhku ka ning suht palav oli.. Ja noh, muidugi hakkas mul paha ja ma põhimõtteliselt minestasin. Päris kokku vist ei kukkunud, sain ennem ikka istuma. Mäletan, et mul läksid jalad nõrgaks ning pilt tõmbas eest uduseks. Mingi hetk muutus pilt juba valgeks ning kõrvad hakaksid ka kohisema ja veepudel, mis käes oli, kukkus ka maha. Aga mingi naine lasi mind istuma. Ma vist tükkaega istusin pea põlvedel niimoodi seal, kuni parem hakkas ja siis ma omaette itsitasin ka, sest Sixten ehmus ikka päris ära.. Nagu mul juba kombeks on - tõsistel olukordadel hakkan ma naerma.. :D Sorri kallis, ma enam nii ei tee. Vähemalt proovin. :3



"Tampax mini pole üldse mini" - Sellised asjad pakuvad alati poistele rõõmu.. :D