neljapäev, 31. märts 2011

Jubeda kõhuvaluga ärkasin täna hommikul, mingi kuue paiku hommikul. See on lausa jubedalt masendav, kui su kõht valutab niimoodi, et sa ei saa absull mingis asendis voodis olla.. Mingi kella 9ni kõht valutas, siis ma igatahes jäin uuesti magama. Hea, et ema kooli ei käskinud minna, ma oleks seal vist küll otsad andnud.. Kuigi jah, klassijuhataja alles eile ütles, et sel veerandil tuleb võimalikult vähe puududa. Nii et, täna ma ei ole muud teinud, kui maganud kella neljani, teed joonud, tuimalt netis istunud - nagu alati kodus olles. Ja see on suht idiootne juba, et ALATI kui ma kodus olen, on mingi räigelt sitt tuju.. Ja vastikud külmavärinad on ka, õnneks kõht enam ei valuta, ptüi-ptüi-ptüi.

Homme mingi kell 12 hakkab koolis õpilaskonverents, mis kestab mingi poole kolmeni.. Õnneks saab mingi mõnest tunnist minema. Saab niisama tühja saalis passida ja muusikat kuulata. Ikka põnevam kui tunnis passida.

Ilus ilm on õues.. Tahaks õue minna, aga niisama mingi mööda külateed on ka igav kõndida, ema nii kui nii hakkaks ajama enda lolli möla "ei ole mõtet niisama kõndima minna, loe või vaata parem telekat".. Praegugi aknast välja vaadates meenus, kuidas ma suvel salaja öösel kell 4 välja hiilisin, et Söödile tagasi peole minna.. Olid ajad, olid majad. Nüüd pole siin enam sittagi teha. Siin isegi pole enam eriti inimesi. Peale seda, kui Kristel ära Keila-Joale läks, on siin kõik muutunud. Ja siis kolisid Liina, Martin ja Jürgen ka siit ära.. Tavaliselt läksin rattaga alati Liina juurde või Kristeliga niisama kõndima.. Nüüd olemegi ainult mina ja Silver jäänud siia. Angelaga ma nii kui nii eriti ei suhtle. Ja kedagi minuvanuseid siin rohkem polegi. Silveriga ma tavaliselt välja ei või minna.. Vähe ei tahaks Tartusse kooli minna. Poleks vähemalt seda niisama toas passimist, oleks vähemalt natukenegi lõbusam - siin pole isegi lõbus. Aga noh.. Paar kuud on veel aega emale selgeks teha, et ma TAHAN Tartusse minna, mitte siia edasi jääda. Aga tavaliselt keegi ei kuula minu tahtmisi. Aga loota ju võib, et ma saan Tartusse.. Vist?

Nädalavahetusel pole ka sittagi teha. Arvatavasti õpin vaikselt sisseastumiskatsete jaoks. Või joonistan. Või loen. Või lihtsalt no-lifein toas, netis passides nagu alati ma tavaliselt enda nädalavahetustel teen. Lõbus ja tore ning sitaks põnev eluke mul ikka. Eriti viimased pool aastat. :)

EDIT : Paha tuju, paha tuju - mine ära. :c

Terve päev on mul mingi klomp kurgus olnud - selline tunne, et kohe-kohe hakkan nutma. Aga mul pole nagu.. põhimõtteliselt mitte ühtegi põhjust kurb olla. Aga kodus olles ma olen koguaeg mossis, tujutu, kurb, kuri..

Päev 11 – Mis leidub Sinu kotis?
Koolikotis on õpikud, kalkulaator, pinal, päevik, telefon, kõrvaklapid.


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar