esmaspäev, 14. märts 2011

Day 30 ehk viimane päev.

I'm so fuckin' awesome. :3 Ma oskan alati bussist hommikuti maha jääda. Kuskil kell 7.10 ajas ema mind üles, et ma ennast riidesse paneks. Aga ma lasin ikka viis minutit voodis sliipi edasi. Siis tulin äkki püsti, kui nägin et kell on nii palju juba, et 15 minutit on bussini aega ja viskasin ruttu õpikud ja asjad kotti ning siis läksin otsisin riided, mida selga panna. Ja siis veel sättisin juukseid kuskil 3 minutit. Ja tegin meigi valmis. Ja siis viskasin ruttu jope selga ja jalanõud jalga ning ema juba ootas autos, et mind bussile viia. Kui bussipeatusesse jõudsime, oli kell 7. 37 ja ootasime kuni kolmveerandini ja sõitsime tagasi koju. Buss oli kahesõnaga ära läinud. :D Ning ema ei viitsinud mind kooli ka viia ja siis nüüd ma passingi üleval ja tekkis mõte blogi kirjutada. Aga ma võiks magama kerida.. Aga siis ma magaks raudselt õhtuni.. Ja siis ma ei saaks jälle normaalsel ajal magama.. Nii et, ma passin pigem üleval. :D

Day 30. 30 days.. are you now happier/sadder than at day 1?
Rohkem olen õnnelik, sest reedel ma näen lõpuks ometi Sixtenit ja olen terve vaheaja tema juures. Pole niigi teda ~2 nädalat näinud.. :c Ning koolis saab kolmas veerand ka juba läbi ja saab veidi vabadust sellest. Nii et, võib öelda küll, et ma olen hetkel õnnelikum ja rõõmsam, kui esimesel päeval. :)

Kuna nüüd on see 30ne päevane asi läbi, ei kirjuta ma enam nii tihti blogi - juhul kui ei juhtu vahepeal midagi sellist, millest kirjutada. Ja ma ei tea, kas üldse keegi viitsibki lugeda mu blogi, kui ma koguaeg seda täiendan. Aga samas mul on suht savi, kas keegi loeb seda või ei. Saan vähemalt ennast tühjaks kirjutada ja kunagi on hea lugeda, mida ma mis päeval üle elasin või tegin. Nii et, eks näis millal ma jälle midagi kirjutan. Ning aitäh Larsile, kes ütles, et ma olen tema lemmik "kirjanik" ning et ma oskan ennast hästi väljendada ja kirjutada. Ning seda ma oskan ehk tänu sellele, et ma loen hästi palju.. :)

Ktnxbye.


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar