Day 20.

Jälle pea valutab lihtsalt niisama. Teist päeva. Nagu ma aru olen saanud, on mõnel veel sama asi.. Imelik.

Koolis läks normaalselt, ajaloos tegin kaks tunnikat ära, füüsika tunnikas läks perse. :D Ning geograafia kontrolltöö polnudki imekombel raske nagu alati.

Fucking ometi saab magada. Nädalavahetus tuleb suht mõttetu. Võib-olla saan homme mingi õhtul veidiks Kristeliga välja minna, dunno kas lastakse.. -.-

Kirjandit käisin ka peale tunde kirjutamas, vägivalla kohta. 450 sõna sain kokku. Mõte hakkas suht jooksma. :D Mingi kella kahest veerand neljani kirjutasin. Suht lebo oli tegelikkult.

14 päeva veel vaheajani, mitte ei jõua ära oodata, saab vähemalt nädalakegi vabadust kodust ja koolist.

Day 20. Talk about your pets.

Mul on kodus kaks koera, 9-aastane Palma ja 5-aastane Roki, kes saab 8. märtsil 6-aastaseks. Siis on kass Ossu, kes on 10-aastane. Ossu nimega on kunagi nalja saanud. Kui Ossu väike oli, arvasime et ta on isane ning nimeks sai Oskar. Siis aga üks päev ta äkki poegis... Ja siis muutsime nime Oskariitaks. Nüüd, paar aastat tagasi, kui emakas tal ära lõigati ja ta nüüd n-ö kesksoost on, on ta nimi Ossu. :3

Mul oli ka jänes Jimmy, kes oli kahjuks suri augusti lõpus. Kui tookord loomaarsti juures Vändras praktikal käisin, rääkis arst, et hetkel levib kodujäneste ja küülikute seas mingi haigus, mille nad saavad endale toas lendlevatelt kärbestelt ja tavaliselt jänes või küülik sureb. Ma veel rääkisin emale ka seda, et ta peaks igaksjuhuks käima Jimmyga loomaarsti juures ja laskma teda vaksineerida, aga kas ta läks? Hui läkski. Ma mäletan, et ma just tulin Tallinnast Tartu, vaatasin vanaema juures telekat, kui ema helistas. Kui küne vastu võtsin, oli ema nutuse häälega - algul arvasin, et kasuisaga juhtus midagi.. Aga siis ema ütles, et Jimmy on surnud. Lisas, et ta läks talle porgandit ja kapsast puuri viima enne tema pesemist, aga kui ta puuri lahti tegi ja söögi puuri pani, Jimmy ei reageerinud üldse. Tavaliselt ta kohe uuris, et miks puur lahti tehti vms.. Ma isegi suht mitu tundi nutsin hiljem, sest tõesti ta oli tohutult armas. Alati oskas mind enda nunnudusega naerma ajada.. Oeh, tahaks teda nii väga tagasi. Igatsen mingilmääral seda, kuidas ta kapsast või porgandit süües krõmpsutas ja seda, kuidas ta alati puurist nunnu näoga mind vaatas, kui koju koolist tulin. Ja seda, kuidas ta alati nurgadiivani ja kapi taha läks ja seal mitu tundi istus. Ja seda kuidas ta mu voodisse tuli ja mind nuusutas ja vahepeal näksis. Ja see oli ka naljakas, kuidas ta ise endal puuri lahti tegi.. Ja see, kuidas ta ümber mu ema jalgade mingi kümme tiiru jooksis ja siis ümber end keeras ja teistpidi jooksis.. Igatsen tõesti teda. :(

Jimmy.

Palma.

Ossu ja Romek.

Roki.