Lõpuks võtsin siis viitsimise kokku ja mõtlesin blogi ära kirjutada. Tekst tuleb vist üpriski pikk, sest proovin terve vaheaja siia kokku kirjutada. :3

Neljapäeval, ehk 22. detsembril ma kooli ei läinud ja läksin hoopis Tartusse, kus mulle Uku vanaema tuli bussile vastu ja suundusime siis Võnnu poole, et Uku haual ära käia. Jälle sattusin ma käima seal just siis, kui oli 22. kuupäev ehk kui ma nüüd käisin, möödus juba 15 kuud tema surmast. See ei ole mulle siiani kohale jõudnud...

Peale surnuaias käiku liikusime siis maale, kus sai jälle Evega väga pikalt räägitud, pea 5h kokku. Viisin neile ka suure kommikarbi jõulude puhul ja sain neilt ka kingituse - maagilise küünla (see muudab värvi, kui põletada), kalendri ja pisikese ümbriku, kus peal oli luuletus ja sees 25€ eurot... Raha ma ei oleks küll osanud oodata, aga Eve ütles, et osa kingitusest on ka sünnipäeva puhul, mil nad mind ei kohanud ja kinki üle ei saanud anda. See kingitus tuli siiski mulle suure üllatusena. :) Kui kell lõpuks juba kuskil pool 18 sai, viisid Jüri ja Eve mind tagasi linna. Üsna hea tuju oli, kuna sai Evega ka gini jälle joodud. Õhtul siis käisin veel linnas ja ostsin endale pileti Suure-Jaani ära, sest Sanderiga jäi kokkulepe, et ma tulen jõuludeks sinna.

Reedel, 23. detsembril, väljus mul buss 15.35 ja kui lõpuks bussile sain, selgus et bussil kadus sidur ära vms - ei saanudki täpselt aru. Päris pikka aega sai bussis istutud, kuni lõpuks mingi teine buss tuli. See muidugi oli väiksem ka ehk mõned inimesed pidid kuni Puhjani püsti seisma. Õnneks ma sain siiski istuda, ma usun et ma ei oleks kaua suutnud püsti olla, kui buss on umbne ja palav... Vahepeal helistasin Sanderile ka ja ütlesin, et ma hilinen suht kõvasti. Lõpuks jõudsingi kuskil kell 18 kohale, kuigi algselt pidin jõudma hoopiski 17.20. Kui bussilt maha tulin, ei näinud kuskil Sanderit ja nii helistasin talle - tal olevat ajataju kadunud ja nii hilines veidi, aga ta juhatas mind endale vastu. :D Väga pikk tee õnneks ei olnudki tema juurde ning kohale jõudes andsin Sanderi emale ka kommikarbi - viisakas peab ju siiski olema.

Õhtul sai aga niisama toas istutud, räägitud ja oldud. Riin, Sanderi õde, passis ka meiega. Ma ei mäletagi sellest päevast enam täpselt eriti midagi. Magama jäime siiski suhteliselt hilja ning järgmisel päeval ärkasime suht hilja. :D Lõpuks kutsuti meid ka sööma, ennem saime vist kingid ka kätte - isegi mina sain lõhnakomplekti, mis mulle väga meeldis. Söögiks oli aga tüüpiline jõulusöök - kartul kapsa, endatehtud verivorsti ja sealihaga. Saime kõrvale ka mingit hästi magusat likööri, mis oli täitsa hea, kuigi ma ei suuda eriti kangemat jooki enam juua. :D

Järgnevatel päevadel midagi erilist ei teinudki, passisime toas ja netis, vahepeal vaatasime Brünot. xD Mingi 3 päeva oli ka vool vahel pikalt ära ning siis sai ka poes käidud. Ühe korra läksime koos Riinuga, kuna tal oli igav ja meil ka muud teha polnud. Arvasime, et ilm ei ole väga hull, kuigi sulas ja tuli kerget vihma. Nüüd tagantjärgi mõeldes oli see suht loll tegu - väljas oli IGALPOOL kiilas jää ehk meeletult libe, lisaks tuli vihma ja poodi jõudes olime läbimärjad. Hiljem koju jõudes oli meeletult hea sooja tuppa ja teki alla saada. :D Päris palju sai romantikat ka Sanderiga tehtud ehk põletasime toas küünalt. Mäletan, kuidas Sanderi kasuisa küsis, kuidas me suudame seal toas olla, kui vanilje lõhnaline küünal meil põles. I dunno, mulle meeldis. :3

Sanderi juures olin 28. detsembrini, siis läksime koos minu poole. Alguses sõitsime Suure-Jaanist Viljandisse (muidugi unustasin ma oma lemmikud kindad sinna bussi), kus pidime tunnike tühja vahtima ja sealt läksime Tartusse ja sealt omakorda Otepääle. :D Kui kuskil 22 paiku koju jõudsime, helistasin Silverile, kuna meil polnud suitsu ja nii saime tema, Kristeli ja Markoga kokku. Oh god, kuidas me naerda saime, see oli ulme lihtsalt. xD Kõndisime veel Maarika juurde täiesti mõttetult, aga noh, vähemalt oli lõbus ja Silver andis suitsu ka.

Järgmisel päeval passisime niisama toas, vahepeal käisime Palmaga jalutamas ja ülejäänud aja passisime arvutis või vaatasime telekat. Ma vahepeal lugesin ühe raamatu ka läbi, "Surnud liblikad", mis oli täitsa hea. Samuti saabus mulle ka algselt kellegilt tundmatult suur pakk, kui aga nägin, et see on Tallinnast, aimasin millegipärast, et see on Sixteni saadetud ja oligi - ta saatis minu V for Vendetta raamatu tagasi - saangi selle lõpuni lugeda.

31. detsembrini olime minu juures ja siis sõitsime Tartu. Sander tahtis veel enne Jõgeva bussile minekut käia Arvutikeskuses, aga kui sinna jõudsime, oli see suletud ja nii ei saanudki Sander endale mälusid osta, mida ta tahtis. Otsustasime, et tuleb siis uuesti, kui Jõgevalt tuleme.

Jõgevale väljus buss meil kell 15.35 (naljakas, et Suure-Jaani ja siia Neerutisse väljuvad ka bussid samal ajal :D). Mõtlesime siis vana-aasta õhtu veeta seal Sanderi isa juures. Bussisõit läks õnneks päris ruttu, Sander jäi veel magama. Kohale jõudes oli Sanderi isa meil vastas ja siis sõitsime nende juurde ehk Jõgevalt natukene välja. Kui sinna jõudsime, näitas Sander mulle ka ta isa maja, kus toimub remont ja kuna seal oli nii palju valmis, et sai ühes toas ka magada, panime omad asjad sinna, kuigi alguses oli hoopiski plaan ööbida ta vanaema juures. Hiljem veel rääkisime Galinaga ehk Sanderi isa naisega juttu ning Galina on tõesti meeletult tore nagu Sander mulle väitis. Lisaks nägin ka Sanderi poolvenna Alfi ära, nunnu pisikene ja mulle meeletult meeldib tema nimi. :)

Enamus aja õhtust me kütsime teises majas ahju, et soe oleks ja passisime niisama, jõime oma Bacardisid ja päris lõbus oli. Kui kell aga lähenes südaööle, kirjutasin sõnumid valmis, mida inimestele saata, kui uus aasta saabub ja samuti otsisime pokaalid välja, kust šampust juua. See oli suht naljakas, kui kell oli nii kaugel, et šampus avada. Kumbki meist ei olnud varem ise pudelit avanud ja kuna mina ei julgenud, pidi Sander seda tegema ja õnneks sai ta hästi sellega hakkama. Mulle just meenus, kuidas Sixten eelmine aasta omal pöidla šampusekorgiga verele tõmbas ja mina kõrval naerukrampides olin. Ma juba olen selline, et kui teisel midagi juhtub, saan jubedalt naerda... :D

Soovisime veel üksteisele head uut aastat ja ma saatsin sõnumid ära, vastu sain ka paljudelt. :) Kuskil pool 1 aga liikusime teise šampusega Sanderi vanaema juurde. Seal sai juttu räägitud ja muidugi mu ema ka helistas, muidugi oli ta joonud ja muidugi tahtis Sanderi vanaemaga ka rääkida. xD Lõpuks andsin alla ja ulatasin telefoni vanaemale. Sanderiga kõrval veel muigasime, et ema räägib vanaema veel surnuks... Mu emal on see loll komme, et kui ta on joonud, korrutab ühte juttu sada korda ja ka seekord see nii oli. :D

Millalgi peale kahte helistas Sanderile Ats (üks tema sõber sealt), kutsus meid ka rahvamajja vms, kus ka Sanderi isa ja Galina olid. Olimegi nõus ja nii tulid Ats, tema vend ja vennanaine meile vanaema juurde järgi. Algus oli suht normaalne, saime seal veel ühe Aramise-Coca koksi ära joodud ja muusika, mis seal lasti, oli ka enamvähem. Naersin veel endamisi, et kui mu ema ka seal oleks, pööraks ta vist ära - päris mitu vana head lugu lasti seal ehk mu ema lemmikuid. Millalgi aga hakkas suht igav ja nii läksime Sanderiga välja jalutama. Ma ei tea, kui kaua me seal edasi-tagasi kõndisime, aga rääkisime küll kaua ja kõigest... Hea vaheldus oli ka tõsistel teemadel rääkida. Lõpuks oli kell midagi 5 öösel, kui tagasi läksime ja õnneks saime ka suht kohe koju, üpriski suur uni oli ka peal. Nii kui ma voodit puudutasin, muutus uni veelgi suuremaks ja saigi kaisus tuttu jäädud. :3

Ärkasime alles õhtul 17-18 vahel, seejärel läksime sööma ja siis kütsime majas veel ahju, et soe oleks. Mingit erilist pohmakat ei olnudki, mis oli igati positiivne. Öösel, umbes 1-2 paiku, tuli Sanderi isa ka meie majja ja küsis, et kas me ei taha Atsi ja Jüri juurde minna. Kuna meil nii kui nii muud targemat teha polnud, läksime ka kaasa. Seal valas isa ka meile mõned pitsid, kuigi ma polnud üle pika aja viina joonud, aga loobuma ka ei hakanud. Peale 5-6 pitsi oli juba üsna korralikult pähe hakanud ja enam ei tahtnud. Läksin veel välja ka, et veidi värsket õhku hingata ja see tõmbas mõistuse õnneks täitsa selgeks. :D Lõpuks kuskil 6 paiku tulime sealt ära ja sai veel värskes õhus kõnnitud. Taaskord tuppa jõudes tuli korralik uni peale ja millalgi sai lõpuks ka magama jäädud.

Algselt oli plaan minna 2. jaanuaril ära, aga kuna me magasime päris kaua, mõtlesime hoopis järgmine päev minna. Nii sai veel veidi seal oldud ja niisama passitud. Mäletan, et õhtul tundsin end suht sandisti ja tekkis kahtlus, et olen haigeks jäänud, aga millalgi enesetunne muutus. Järgmisel hommikul aga oli kell 10 äratus, kuna kell 11.30 pidi meil buss väljuma. Alguses muidugi oli suht raske voodist üles saada, aga kuidagi siiski saime. Käisime veel suitsul ja siis mõtlesin end korda teha ehk võtsin meigikoti ja kammi kaasa ning läksin vetsu peegli ette. Kui ma seal veidi aega seisin, hakkas jubedalt halb ja süda läikis korralikult. Mäletan, et jõin vett, aga see kõik tuli üles ja nii ma oksendasin veidi... Peale seda hakkas veidi parem, aga tundsin, et targem oleks pikali minna, kuna nõrkus oli meeletu. Võtsingi siis oma asjad ja nii kui ma vetsu ukse lahti tegin ja esimese sammu astusin, hakkas pea kumisema ning pilt tõmbus ees mustaks - seejärel kukkusin kokku. Mäletan veel, et mul kukkusid asjad käest ja kuulsin, kuidas Sander minujuurde tuli ja küsis, et kas kõik on korras. Õnneks tulin kohe teadvusele ja Sander aitas mu püsti ja viis tagasi tuppa voodisse. Tundsin, et kehal on külm higi ja enesetunne muutus veidi paremaks, kui pikali olin. Kraadisin ka ennast ja see näitas vaid 35,3. Tõmbasin endale teki peale ning Sander küsis, et kas ma tahan magada ja ütles, et lähme kasvõi hilisema bussiga. Noogutasin ja hiljem tuli Sander ka voodisse ja võttis mu kaissu ning ma magasin veidi. Kui ma aga hiljem ärkasin, oli palju parem olla ja Sander ütles ka, et ma olen nüüd jälle endine. Mulle muidugi oli see kokku kukkumine hiljem mulle naljakas, sest mulle meenus, kuidas ma 2010a suvel bussis kokku kukkusin, kui Sixteniga Antslasse sõitsime. Sander sai ka nüüd kerge šokiteraapia minult. :D Tagantjärgi mõeldes ei ole mul õrna aimugi, millest mul nii halb oli olla, aga õnneks oli hiljem minuga kõik korras. Kui seda vanaemale Tartus rääkisin, küsis Jarek kohe esimese asjana, et kas ma olen rase. Me saime vanaemaga korralikult naerda. xD

Kui ma õigesti veel mäletan, läksime me 14.30 bussiga tagasi Tartu. Galina viis meid veel Jõgevale ja sai jälle veidi bussiga loksutud. Tartusse jõudes läksime esimese asjana Hesburgerisse sööma, seejärel Raatuse ärikeskusesse, kus oli Arvutikeskus ja Sander sai oma mälud ära ostetud. Veidikene sai veel linna peal passitud, siis aga oli aeg nii kaugel, et Sanderi buss väljus. Ta läks tagasi koju ning mina jäin veel Tartusse.

Vahepeal ma ei teinud mitte midagi huvitavat. Neljapäeval, kui linnas käisin Hilpharakast ühte asja uurimas, käisin ka Coffee In'ist läbi ja tegin endale lõpuks klubikaardi ära - sain veel vaid 1€ eest endale ühe espressokakao ostetud. Nüüd reedel pidin minema Alariga kinno, aga ta siiski ei viitsinud. Kutsusin veel Rasmust ka, kuna polnud teda ammu näinud, aga ta ei vastanud sõnumile ja nii ma läksin üksinda "Lohetätoveeringuga tüdrukut" vaatama. See oli esimene film, mis sarnases väga raamatuga ja peale filmi olin ma suht omas mullis - nagu alati, kui ma üksinda kinos käin. Filmi lõpp oli suht sad ja kinosaalist väljudes liikusin Tasku katusele suitsule ja mõtlesin veidi oma elu üle. Äkki aga helistas vanaema ja küsis, kuna ma tulen ning kas ma Jarekile ja Romekile poest jäätist saaksin tuua. Nii ma tulin tagasi maapeale ja liikusin Annelinna poole, käisingi siis poest läbi ja ostsin viimase raha eest kolm jäätist - ühe endale ka.

Õhtul sai Jareki ja Romekiga telekat vaadatud - imekombel käitusid nad täitsa inimlikult mitte nagu metslased. Millalgi hakkasid nad vaidlema, et kumb minu toas magab ja siis ma ütlesin, et nad võivad mõlemad ka ju magada ja nii tegimegi. Vanaema veel hommikul ärgates imestas, et mõlemad minu toas olid ja ütles, et minust on ikka väga palju kasu - kisa ja möllu on kohe palju vähem ja et tal oleks meeletult heameel, kui ma juba sinna elama tuleks. :) Ma tõesti tahaksin Tartusse ära tulla, aga noh, eks näis mis sellega saab. Kevadel ma hakkan ema vaikselt moosima ja siis saan suvel ka veel seda teha. Loodetavasti läheb kõik hästi ja ma saan siit minema.

Laupäeval tuli ema ka linna ja tulin temaga koju. Enne koju minekut käisime mulle veel püksirihma ostmas, lisaks sain endale ka lõpuks ketsid pika palumise peale - ma jälestan oma talvesaapaid.

Esimest korda oli mul heameel kodus olla ja seda muidugi sellepärast, et ma sain lõpuks normaalselt netti. :D Passisingi kuskil 5ni öösel üleval ja enne magama jäämist panin veel kella 15ks äratuse, et ma saaks valges koeraga jalutamas ära käidud. Ärgata oli muidugi suht raske, aga siiski vedasin end püsti. Sättisin end veidi ja siis käisin Palmaga jalutamas ära. Ma olen 90% kindel, et Palma ootab kutsikaid - ta kõht on paisunud, samuti nisad. Emaga veel rääkisin eile sellest ja ta ütles, et temal kutsikaid küll vaja pole, aga seekord mind ei huvita, mida tema tahab või arvab, ma hoolitsen kasvõi ise nende eest - niigi eelmine kord, 6-7 aastat tagasi kui Palmal esimene pesakond sündis, pani ta loomaarsti juures 6 kutsikat 7st magama... Roki jätsimegi siis endale. Nii kui nii mõnda aega ei pea me söögi pärast muretsema, aga kui mu ema tõesti selline tõbras on ja ei ole nõus kutsikate eest hoolitsema, võtan Taaviga (naabriga, kelle koer meie Palmale kutsikad tegi) ühendust ja tema peaks küll nii mõistev olema, et oleks nõus aitama vms... See on 100% kindel, et kui ema peaks kutsikatega midagi tegema, kaon ka mina siit kindlasti ära Tartusse. Ma ei taha jälle neid süümepiinu tunda, mida ma tookord tundsin, kui need 6 pisikest kutsikat pappkastis loomaarsti juurde viisime... Emal läks üle 1000 krooni nende magama panemisele - selle eest oleks juba suutnud neid üleval pidada...

Anyway. Homme hakkab jälle orjus pihta ehk kool. Tunniplaan vist väga muutunud pole, vähemalt homne mitte. Loodetavasti kõik sujub hästi ja ma saan oma keemiaga ka kuidagi ühele poole.

Samuti mõtlesin ma suitsetamisest loobuda - nüüd ongi viimased 3 suitsu alles, homme saavad need osta ja mõtlesin, et uut pakki enam ei muretse. Eks näis, kas ja kaua ma sellest ilma suudan olla. Lisaks mõtlesin ka veidi ennast käsile võtta - käin juuksuris lõpuks ja hakkan end rohkem liigutama. Plaanid on head, iseasi kas need ka täituvad. :D

Siki ka vahepeal korraldas taaskord korraliku draamat. Millalgi peale jõule, kui Sanderiga minu juures olime, helistas täiesti ootamatult kell 3 öösel mulle Ergo. Kui kõne vastu võtsin, küsis ta esimese asjana: "Kas Siki on sinuga?" Ma olin nagu dude wat ja vastasin, et ei. Seejärel Ergo ütles mulle, et ma ei valetaks talle ja käskis Sikile edasi öelda, et ta annaks endast teada. Lõpuks siis kuulsin, et Siki oli Ergole valetanud, et ta saab minuga Viljandi bussijaamas kokku lubades varsti tagasi tulla ja Ergo oli öelnud, et kui ta tanklas ära käib, tuleb ka sinna. Kui ta sinna jõudis veidi aja pärast, ei olnud ei mind ega Sikit seal... Tuligi siis välja, et Siki oli hoopis kuskil mujale läinud ja minu lihtsalt ettekäändeks toonud. Nii mina kui Ergo proovisime teda kätte saada, aga tulutult. Lõpuks järgmisel päeval 12-13 paiku tuli Sikilt sõnum, et kõik on korras ja ta magas... Mis aga edasi sai, seda ma ei teagi. Mulle lihtsalt tuli see kergelt suure üllatusena, sest Siki oleks võinud mind ette teavitada, et ta midagi korraldab...

Kuna nüüd vist ongi kõik ja midagi kirjutada pole, lisan pilte, mis sai vaheajal tehtud:

Proovisin Emajõe ääres niisama pilti teha, aga Sanderi suits muidugi jäi ka pildile. :D

Jäta veel enda telefon järelvalveta...

Kell pool 5 öösel oli rõduaknast näha hästi mõnusat kuma taevas. :3

Sanderi isa juures oli kaks hästi nunnut kiisut, aga see kirju on nii armas. Ja teise musta-valge kiisu käpp on ka pildil. :3

Anne kanali juures.

Igakord, kui ma seda kivi näen, hakkan naerma. :D

Sanderist sai ka pilti tehtud, kahtlane aga mul oli lõbus. :D

Eputas oma kõhuga veidi. :D

Tahaks juba reedet - siis saan arvatavasti Sanderi juurde minna, hjehje.