ROCK RAMP 2012.

Rock Ramp oli see aasta palju parem, kui eelneval aastal. Miks? Sel korral olid paremad bändid, keda ma kindlasti kuulata tahtsin. See aasta oli ka seltskond märgatavalt lõbusam ja parem ning tuttavaid kohtasin igal pool.

Oli 2. august, kui ma hakkasin Sanderi juurest liikuma 17 paiku õhtul Viljandi poole. Sander pidi ka algselt kaasa tulema, aga ta siiski ei tulnud. Kui ma Viljandisse jõudsin, ostsin endale festivalipileti ära. Seejärel liikusin tagasi bussijaama, et Daigit oodata. Kui ta kohale jõudis, liikusime Martini maja poole, kus me telgi püsti panime. Õnneks ma veel mäletasin, kuidas Martini juurde minna ja jõudsime ilusti ja üsna ruttu kohale. Telgi saime ka imeruttu püsti, vahepeal oli küll, et kuidas see ja see käib, aga loogilised tüdrukud nagu me Daigiga oleme, saime siiski ideaalselt hakkama. :D

Mingiaeg liikusime juba linna poole, kus saime Maiga kokku. Liikusime siis temaga ringi. Nägin kõiksuguseid tuttavaid. Nii tore oli kõiki näha, eriti neid keda ei olnud juba ammu näinud. :3 Varsti liitus meiega ka Mai sõbranna Kristi meiega ja nii liikusime juba neljakesi ringi. Kell liikus päris ruttu aina edasi ja edasi ning lõpuks oli aeg juba nii kaugel, et liikusime Tehase juurde. Seal ostsime endale veel burksi Daigiga, mis oli täitsa okei, aga mitte midagi erilist. Vähemalt sai kõhu enam-vähem täis. :D Varsti ilmusid Robi, Jürgen ja teised ka sinna ning sai nendega juttu aetud. Enne, kui Tehasesse sisse läksime, nägin äkki Marti. Kaua ma teda näinud polnudki? 2 aastat? Alguses oli küll meil mõlemal kiire, aga hiljem sai päris palju räägitud. :D

Anyway. Kell 21 tuli Tapper lavale. Impz veel enne päeval ütles, et ma kohal oleks kindlasti. Lubatud-tehtud! :D Laiv oli neil igatahes ülimalt mahe. Mingi 3-4 loo ajal läksime Daigiga lava ette ka, sai kaelale sooja tehtud. Pärast siiski kahetsesin, et veidi üleliia kaela liigutasin - päris mõnusalt andis tunda ja alguses oli raske pead üleval hoida, aga õnneks see kadus varsti ära. Muidugi tuli kell 12 öösel Uwe Boll ka lavale ja siis sai ka mõnusalt kaasa elatud - kael oli hiljem täitsa läbi. Vahepeal sattus Mai moshpiti keskele ja suutis pikali ka lennata. Ma olen alati seda teistele öelnud, et kui olla kuskil kontserdil (just metal-kontserdil), on tark tegu olla ainult lava ees või täiesti taga rahulikult seista, kui ei ole isu veidi moshida. Iialgi ei ole tark idee olla keskel või lava äärest kaugemal. Mina, kes ma olen veel päris lühike, võin päris mõnusalt haiget saada, kui kahemeetrised metalheadid selga lendavad. :D Aga jah, ma läksin teemast mööda. Uwe Boll kahjuks esitas vaid mõned lood, kuna trummar oli haige ja ükshetk näitaski ta, et talle aitab. Õnneks publik mõistis, aga sellegipoolest oli nende esitus ka väga hea.

Peale Uwet liikusime välja ja siis otsustasime tagasi hakata kõndima. Robi liitus ka meiega natukeseks ajaks. Minul ja Mail oli raskusi veel kaela hoidmisega ja Daigi tegi meist pilti ka, kui me seisime. Lisan hiljem selle siia. :D Viisakusest ja turvalisuse mõttes saatsime Mai enamus maa ära, kuna ta ööbis kaugemal, kui meie. Tee peal sai suht palju nalja ja sai pilte tehtud.

Lõpuks kui Martini aeda jõudsime, meenus meile, et meil pole ju tekki ega patja ja on vaid üks magamiskott. Oh well, geenius nagu ma olen, soovitasin magamiskoti alla panna, kuna Martin lubas helistada kui ta koju on jõudnud ja siis meile teki/padja annab... Seda aga ei juhtunud. Öösel, mingi 5 paiku, oli niiiiii kuradi külm, et ma ükshetk kobisin pooleldi magamiskoti alla ja oh sa vana, kui hea soe oli. Siis taipas Daigi ka magamiskoti peale tõmmata ja siis hakkas lõpuks soe. Ainult külje all oli vastikult külm ja kõva. :D

Hommikul ärkasime mingi 11-12 vahel, kui Martini isa ketassaega hakkas laudu saagima. Mõnus äratus, või mis? :D Ajasime end üles ja passisime veidi telgi juures. Hiljem aga liikusime süüa otsima. Kuna me poodi ei viitsinud kõndida, mõtlesime ringi vaadata, et ehk leiab mingi söögikoha. Üks pubi jäi tee peale, aga seal olid debiilselt kallid hinnad ja nii liikusime edasi. Varsti märkasime, et telkla kõrval on ka mingi söögikoht ja nii läksime sinna. Tellisime kumbki kanašnitsli prae, mis ei olnud kõige parem - võrreldes Arturiga, kus me Sanderiga söömas oleme käinud. Aga noh, kõhu säime täis.

Peale söömist jalutasime juba lossimägede poole. Kui seal olime, tulin ideele minna vaatama t-särgi telki. Ma alguses tahtsin endale Slipknoti särki osta, aga kuna minu suurust ei olnud, avastasin äkki Cannibal Corpse'i särgi, mida leidus ka minu suurusena. Nii ostsin selle endale ära - vaid 16€ maksis. Pärast panime need ka kohe selga. :3

Sander lubas ka sel päeval kohale tulla ja nii ta õhtu poole jõudiski. Aga kuna tal pea valutas ja talle üldse see kõva muusika sel hetkel ei istunud, otsustas ta tagasi koju minna. :c Saatsin siis musi bussijaama ära, veidi olime ka seal kuni ta buss tuli. Õnneks väga õigel hetkel väljus ka buss ja ma jõudsin õigeks ajaks tagasi lossimägedesse ehk kui Emerald hakkas.

IGA KORD, kui Emerald esineb, mõtlen et ei hakka väga lava ees kaasa elama, aga ma ei saa - nende muusika lihtsalt tõmbab endaga kaasa ja nii oli ka seekord. Nõme, et kaevumäe lava nii kõrge oli - mulle täpselt lõuani, seetõttt olime Daigiga lavast natukene eemal, aga sellegipoolest oli fucking kaif moshida. Ma ei pidanud absoluutselt nendes pettuma. c:

Peale kontserdit läksime juba eemale ära, aga siis mõtlesin, et võiks ju Emeraldi särgid osta. Tahtsin Kaidole helistada, kes Emeraldis kitarrist on, aga mul polnud ta numbrit enam. Nii läksime kiiruga tagasi Kaevumäele. :D Õnneks olid nad veel seal ja saimegi endale särgid. Ma millegipärast arvasin, et särkidel on nende albumipilt peal, aga oli lihtsalt nimi. Sellegipoolest sain endale veel ühe särgi. Lisaks veel kaks märki ka. :3

Läksime seejärel Daigiga süüa otsima. Enne seda sain ma endale veel L&M'i tüdrukutelt (mingid tegelased olid, kes jagasid nänni) keevitaja. Üks neist tuli minu juurde, kui suitsu tegin ja päris, et mis suitsu tõmban ja kas L&M on mu lemmik. Kui ütlesin, et tõmban hetkel L&M'i ning see on üks lemmikuid, andiski ta mulle keevitaja. Ma algul ei saanudki aru, et see on see, aga hiljem olin nagu - WOW O.O Anyway. Ostsime endale friikaid ja sõime neid. Kuna järgmine bänd ehk Horricane, mida kuulama tahtsime minna, hakkas tunnikese pärast, passisime nii kaua tühja.

Kell liikus ruttu edasi ja oligi aeg käes, mil tuli Horricane. Kiirelt jooksime lava ette, et saaks endale ka kohad. Veidi pidime ka ootama ja siis nad tulid... LÕPUKS ma nägin ja kuulsin neid laivis. Mäletan, kui Uku nende plaadi ostis ja mõlemad nendest vaimustuses olime, arutasime veel et nad võiksid Eestis ka juba esineda - sel ajal tegelesid nad Ameerikas. 2009. aastal nad olidki Rock Rampil, aga mina ega Uku ei jõudnudki sinna. Tahest tahtamata mõtlesin sellele, et Uku võiks ka siin olla... Aga, oh well... Teemavahetus. Horricane oli ülim. Mingihetk ilmus Sanderi vend ka meie taha, hiljem oli juba Daigi kõrval. Tahtsin talle tere ka öelda, aga ta oli väääägagi purjus ja nii ei hakanud midagi ütlema. :D Keset kontserti oli mul ka n-ö turvamees ja konditsioneer selja taga. Üks häääästi pikka kasvu, turske ja pikkade juustega dude. Ta oli täpselt mu selja taga ja nii õnneks ei lennanud keegi mulle pihta. Lisaks kui ta headbangis, tuli mõnus tuul kuklasse, mis jahutas. :D Kontserdi lõpu poole viskasid nad nänni ka - CD ja särgi publikusse. CD lendas napilt mul üle sõrmede - parema käe neli sõrme läksid pihta, aga siis see põrkas näppudelt edasi kellegile teisele. :c AGA ma sain bassistilt veepudeli. See oli nii armas kui ta veepudeli võttis ja lava ette tuli ning siis mulle naeratades otsa vaatas ja selle mulle ulatas. Ma olin õnnelik selle üle. See on mul siiani alles. Hiljem küsisid kaks inimest lonksu ka. :3

Peale Horricane'i oli jälle kõht tühi ja võtsime endale jälle süüa. Mina pelmeenid, Daigi friikad. Kui söödud saime, liikusime ära telgi juurde. Meil vedas suht napilt - kui Jürgeni ja Junnisega Martini aeda jõudsime, hakkas vihma tulema. Hiljem tuli padukat ja siis oli juba äike ka ja veel täpselt pea kohal. Mingihetk jõudis Martin ka sinna, üleni läbimärg. :D Hiljem, kui Jürgen ja Junnis ära läksid, tuli Martin toast. Mkm, me üldse ei naernud, kui tal olid helendavad käevõrud läbi tunnelite pandud. Ülimalt seksikas nägi ta igatahes välja. xD

Kui vihm lõpuks lõppes, läksime telki uurima, kas see on kuiv. Õnneks oli. Enne magama minekut rääkisin Sanderiga veel pea tunnike telefonis ja siis läksin tuttu ära, sest hommikul oli kell 9 äratus, et 10.30 bussile jõuda. Kahjuks JÄRJEKORDSELT ei saanud ma Rock Rampil olla kolm päeva, kuna ema läks koos vanaema ja tädilastega Soome ja ma pidin koduvalvur olema. Hommikul saime ruttu üles, pakkisime telgi kokku ja liikusimegi bussijaama poole. Bussis sai igasugu lolle pilte tehtud, üksikud lisan siia ka. :D

Aga ma ei oskagi hetkel rohkem kirjutada. Lisan paar videot ja hunnik pilte Rock Rampist.

Veidi naljakas on end siin näha. Kes otsib, see leiab! Kahju, et heli on siin üsna halb, aga Emerald siiski esineb ja mind ning Daigit on väga hästi näha. :D

Emeraldi on siin suht palju näha, AGA see on muidu kokkuvõte kogust üritusest. Järgmine aasta uuesti! :3

Emeraldi üks lemmikuid lugusid. Laivis on neil see lugu 10 korda parem.

Kõige lemmikum ja ainus, mille sõnu ma tean peast. Love it! :3

Sõbupilt onu, Miki ja tädiga.

HORRRRRICANE! :3 Leidsin mõned head pildid ka netist, kes RR'il pildistasid.

Bussis tehtud pilt. Mina normaalsena. :3

Sõbupilt Daigiga. :D

See valgustus Viljandi kirikul õhtul/öösiti on creepy, aga mahe. :3

Junnis, Jürgen, Kevin ja Robi lootsid raha saada. :D

Daigi tegi mu silmast pilti. :3

Peaks selle alles jätma. Kui ma ei eksi, oli eelmine aasta käepael TÄPSELT samat värvi. Kui järgmine aasta on ka, saaks vabalt sellega sisse ju. xD

Daigi näitas enda oskusi kaameraga ja sai suht maheda pildi mu prillidest.

Mai ja mina. xD

Siis kui Mai tehases põrandale lendas vahepeal.

Daigi ja telk.

Sõbupilt vol. 2. :D

Minu uus lemmiksärk. :3

See pilt on hilarious. Me saime mitu korda järjest seda pilti vaadates Daigiga naerukad. xD

Daigi kogemata tegi minust maheda pildi tagant vaates.

Siis kui me peale Tapperit trepil aega surnuks lõime. Täitsa mahe pilt isegi.

Ma sain need Converse'i ketsid kaltsukast VAID 5€ eest. Mahedad näevad välja. :3

Moosivarga nägu.

Ostsime Daigiga endale jääjooki, mis meenutas välimuselt nagu mannat, aga maitses nagu jää Cocaga. Ja mu küüned lähevad kõrrega kokku.

Daigi pildistamisoskused on suurepärased. Ta ei näinud ekraanilt valguse tõttu vms kas nägu jääb peale või ei ja tegi lihtsalt pilti... :D

EMERALD! :3 <3 Mina see punane lammas all paremal nurgas.

Horricane :3

Cookies oli minujaoks kõige suurem üllatus - lauljaks ei olnud keegi muu kui Venno Loosaar. Me Daigiga ikka koguaeg vaidlesime, kas see on Venno või ei ole... Aga siiski on. Ja nende bänd oli fucking awesome! :D

Venno. Mainin kindlasti ka seda, et nende lavamäng oli meeletult hea - bändiliikmed olid vangid, laval olid ka turvad. Näitlemine oli igaljuhul suurepärane!

Venno on nii armas jupats. :3

Germost tehti ka pilti. :D

Mind on ka näha siin. Kui silmi pingutada, leiate lava eest Daigi Slipknoti särgiga ja ma olen kohe tema kõrval vasakul ja mu särgilt näeb ka lugeda Cannibal Corpse nime.

Emeraldi fännipilt. Mind pole üldse eriti näha, vaid pool nägu. :c

Siis kui tantsida paluti. Ilmselgelt oli meil Daigiga lõbus. Me oleme seal, kus paistab Daigi roosa pea. :3

Ma peaks tuttu minema, kell on 5 hommikul... Lol.