Lubasin siis Soomest ka siia kirjutada, aga kuna ma enda paberid suutsin juba ära kaotada, kus iga päeva kohta panin midagi kirja, siis väga detailselt kirjutada ei saa, kuna kõike ma ei mäleta. Aga alustan siis algusest.

10. juulil siis isa helistas ja teatas, et 12. juuli peab juba Soomes olema. Kuna ma sel hetkel olin Sanderi juures, tähendas et juba 11. pidin ma Tallinna liikuma, sest neljapäeval läks meil laev juba 7.30 hommikul. Helistasin emale ka ja ta ütles, et Linda saab minuga tulla. Kuna Sander ei saanud tulla, kutsusin Daigi kaasa, aga siis selgus, et see talu ei võta alla 16-aastaseid tööle ja nii siis rääkis ema Lindaga ja tema oli nõus. Kolmapäeval liikusin rongiga Tallinna poole, kus ööbisime ühe õhtu Linda õe korteris. Sai veel igast kraami kaasa ostetud ja kuna Rene ei jõudnud õigeks ajaks linna, pidin ma ise endale suitsu kaasa ostma. Natukene oli närv sees, aga sain ilma probleemideta plokk L&M'i ostetud. :D

Üritasime üsna vara voodisse minna, kuna kell kolmveerand viis oli meil juba äratus. Hommikul sõime ruttu veidi ja kutsusime kella 6ks takso. Sellega oli ikka hullem jama. Helistasin ühele numbrile ja mulle öeldi, et takso jõuab 5-7 minutiga. Kui kell juba 6.10 oli, polnud taksost jälgegi. Helistasin siis uuesti ja küsisin, et kas takso ikka tuleb ja ma olin nagu wtf, kui see naine ütles, et neil ei ole ühtegi sellist tellimust sellele adressile sisse antud. Saatsin nad siis pikalt ja helistasin ruttu teisele numbrile ja õnneks see takso siiski tuli. Kuna me pidime 6.30 juba sadamas olema, jõudsime suht täpselt ka sinna. Taksojuht veel unustas taksomeetri vms tööle panna ja nii võttis vaid 4€ meilt. :) Sadamas saime veel veidi passida enda suurte ja raskete kottidega. Vähemalt saime üsna varsti laevale. Päris tüütu oli raske spordikoti ja kohvriga ringi käia. Sõit läks üpriski ruttu ja Helsingisse jõudes läks meil veidi aega, et taksod üles leida, sest meil oli vaja rongijaama saada. Alguses ootasime taksot seal, kus taksojuht inimesed ära toob ja siis saimegi teada, et taksopeatus ise on teisel pool terminali. :D Seletasime taksojuhile inglise keeles, kuhu minna tahame ja näitasime kaarti ka ja vähemalt jõudsime õigesse kohta. Arve oli küll üllatavalt suur (alustustasu 5.70 ja kokku läks meil 13.70), aga noh, me olime sellega arvestanud. Rongijaama sisenedes otsisime pakihoiu üles, mis maksis ka päris palju - 4€ kapp. Mahutasime enda kolm kotti sinna ära ja mõtlesime linna peale minna, kuna rongini oli pea 5h aega. Kui välja jõudsime, avastasin, et jätsin enda telefoni ja rahakoti kappi... Läksime siis tagasi ja maksime VEEL neli euri kapi eest, et me saaks selle uuesti lukku panna.

Kõndisime siis niisama mööda linna ringi, tegime pilte ka nagu õiged turistid ikka. Leidsime ka mingi kaubamaja, kus käisime siis poes, et midagi süüa osta. See võileib, mille ma ostsin nägi hea välja, aga ei maitsenud eriti hästi. Aga ma olin niiiii õnnejunnis, kui nägin poes joogiletil poole liitrist Dr Pepperit. Ma polnud seda nii ammu joonud, sest Eestis müüdakse seda nüüd vaid 2L pudelis ja seda ka vaid Tartu Kaubamajas. Nii ostsin ka ühe pudeli seda. Ja siis ostsin mingi jäätise ka veel. :3 Passisime siis East Fried Chickeni (KFC taoline koht, mulle pakkus see veel nalja) kohvikus, kus võis istuda. Hiljem kõndisime veel linna peal ringi ja lõpuks istusime kuskil pea tund aega niisama. Päris masendav - me kõndisime vähemalt poolteist tundi ringi ja me ei leidnud mitte ÜHTEGI parki, kus oleks saanud istuda. Ja ma märkasin seda ka, et üldse üsna vähe muru oli linnas näha. Ime, et üldse puid seal vahepeal kuskil kasvas...

Mingiaeg liikusime tagasi rongijaama, et piletid ära osta. Õnneks kõik oskasid ilusti inglise keelt ja saime probleemideta piletid ostetud. See oli päris hea vedamine - minu pilet Pieksamäki maksis ~27 euri, Linda pilet aga ~54€. Hea on olla veel 16-aastane ja saada nii suur soodustus. :D

Lõpuks läks aeg ruttu, enne rongi käisin veel R-kioskist läbi ja ostsin pulgakomme endale ja Colti ka. Ma olin seda niii ammu tahtnud. :3 Aga kuradi kallis oli see seal - 3,20€. Pärast kui tagasi kõndisin, oli minu ees üks mustanahaline mees. Korraks kui ta taha vaatas, naeratas mulle ja siis keeras otsa ümber ja tuli minu juurde. Küsis sõbralikult, et kust ma pärit olen ja mis ma siin teen ja nii. Natukene sai temaga räägitud, kui ma ütlesin, et pean kahjuks minema. Tore oli näha, et Helsingis leidub ka selliseid sõbralikke inimesi. :)

Liikusime siis ka rongile lõpuks. Mul vajus lausa suu lahti, kui suur erinevus on Soome rongidel ja Eesti omadel. Okei, Soomes on küll elektrirongid, aga siiski. See oli ka suht naljakas, kui rong sõitma hakkas ja ma ei pannudki seda tähele, sest rong ei teinud mingisugust häält. Ja suhteliselt awesome oli mingi 150-170 km/h rongiga sõita. :D Sõit kestis umbkaudu 3h ja me pidime veel ümber istuma. Ja üks asi mind imestas ka veel Soomes rongide puhul - seal oli suitsetajate vagun. Väga mahe.

Sõit läks ruttu ja olimegi üks hetk Pieksamäkkil või mis iganes see koht ka ei olnud. Issi oli ilusti vastas ja ootasime veidi tema perenaist, kes viis meid sinna ära, kus me ööbime. Ennem käisime muidugi poes ka. Poes oli üks naljakas seik. Me Lindaga kõva häälega arutame, et kus kurat see riis siin poes on, kui äkki üks mees meie kõrval hakkas naerma ja ütles, et tore on eesti keelt siin pisikeses linnas kuulda. Me olime suht sõnatud ja lihtsalt naersime ning liikusime edasi, et seda paganama riisi leida. :D Riis leitud, ostsime igast muud kraami ja lõpuks oli korv täitsa ääreni täis. Kassas sain ka kerge üllatuse - suuuuuur koti täis sööki läks maksma vaid mingi 11 euri. No, see oli küll mingi säästukas, aga siiski päris odavalt saime asjad kätte. :D

Peale seda sõitsime mingi pool tundi sinna x-kohta, kus me ööbisime. Alguses olin küll, et päris normaalne koht, aga kui autost välja saime ja maja ka seest nägime, olin küll nagu WTF. Isa rääkis enne Soome tulekut, et on ÜHETOALINE korter NELJA peale. Aga mis tegelikult oli? KOLMETOALINE korter kus oli KOKKU 11 inimest. Ja kogu karja peale oli ime pisike köök ja wc+vannituba. Veidi masendav oli ka see, et maas madratsitel oli magamine, aga noh, kuna elamine oli peremehe poolt tasuta, siis ei imesta ka väga tingimuste üle. Saime alguses endale kaks kohta ühes toas, mis oli suht pisike ja eraldatud lükanduksega teisest kõrval toast, aga ajas asja ära. Kahjuks aga juba õhtul tuldi meie juurde ja küsiti, kas oleksime nõus kõrval tuppa minema, et Tanja ja Vadim saaksid omaette olla... Oh well, nii kolisime siis lõpuks ümber ka. Kui isa ära läks, hakkas hullem jama pihta. Irina, kes oli n-ö tööde juhataja seal, tuli majja ja hakkas siis mingeid lepinguid vormistama. Tuli siis meie juurde ka, aga kuna mina ega Linda vene ega soome keelt ei mõistnud, ei saanud me temast aru. MITTE KEEGI ei osanud ka inglise keelt, seega olid kõik mingi hurr-durr-nad-ei-oska-seda-ega-toda, mis ajas räigelt närvi. Õhtul siis sain isalt teada, et järgmisel päeval peame töö juurde dokumendid kaasa võtma ja lepingud täitma. Samal õhtul oli veel vähemalt 20-30 korda kuulda, kuidas meid taga räägiti, kuna Linda natukene siiski mõistis vene keelt. Kõige nõmedam oli see, et me ei saanud kunagi aru, kas nad rääkisid meist hästi või halvasti, seega vahepeal tekkis tahtmine kõik need venelased lihtsalt tuimalt maha lüüa. Ilmselgelt esimesel õhtul läksid suitsud ridamisi ja telefoni otsas rääkisin mingi 2 tundi Sanderiga. Oh well.

Samal õhtul õnneks suutsid Oksana, Vadim ja Tanja minu ja Linda tuju tõsta, kui nad meid kööki kutsusid, et viskit juua. Naersid veel, et oleme alaealised küll, aga ei ole hullu - juua võime ikka, sest järelvalve on olemas. :D Natukene saime kuidagi nendega midagi räägitud ka ja kokku jõime me mingi... 6-7 pitsi viskit, kuni ma tundsin et aitab ka juba. Niigi jõin enamus pitsid tühjaks vastu tahtmist, aga mul oligi tol õhtul tahtmine veidi juua. Lõpuks kell 1 saime magama ja äratus oli juba kell 6, kuna buss tuli meile järgi kell 7. Tööle minek oligi bussiga, sest see talu asus meie ööbimiskohast ~20km kaugusel.

Esimene päev oli täitsa okei. Töö käis nii, et igal ühel oli oma number - minul 35 ja Lindal 17 - ja kui korv sai maasikaid täis korjatud, panid numbri sanga külge ja viisid vao algusesse või otse mehe/poisi kätte, kes ATV peale korvid panid. Sel päeval sain ma kokku korjatud 16 korvi, ühte korvi mahtus 3,5kg maasikaid. Pole kõige halvem tulemus, kui me arvutasime, et 15 korvi võiks olla päevas miinimum. Ahjaa, see oli ka päris awesome. Hommikul kui põllule läksime, oli taevas kahtlane ja mõtlesin, et jätan kileriided sinna puhkemajja. Arvasime veel Lindaga, et me ei lähe majast kaugele ja vihma korral saaks kiirelt majas ära käia AGA me läksime umbes kilomeetri kaugusele põllule. Muidugi saime mingi 15 minutit põllul olla, kui hakkas vihma tulema. Lõpuks tuli juba päris kõvasti ja ma jooksin TERVE tee majani. Sinna jõudes olin läbimärg, aga õnneks sain kileriided selga, mis juba esimesel päeval hakkasid vaikselt lagunema. :D

Ma järgnevatest päevadest ei mäleta ega viitsi ka väga kirjutada, seega teen mingisuguse kokkuvõtte:

*Tööpäevad olid 7-10h pikad, olenes marjast ja ilmast.

*Ühe korvi pealt said 2€. Kui mari oli väike, korjasid korvi täis pea tund aega. Kui oli suur mari, kulus vaid 10-20 minutit. Fucking masendav oligi see, et enamjaolt oli mari pisike. Me käisime umbes 14 põldu läbi ja nendest oli vaid 4 põldu sellised, kus oli mari ikka suur.

*Rekord korjata oli mul 26 korvi ühe päevaga, aga päeva lõpus olin ka poolsurnud.

*Kokku korjasin ma nädala jooksul mingi 124 korvi ja nii teenisin kokku 248€. Ütleme nii, et palk oli iseenesest hea, AGA selline rügamine, mida meie päevast päeva tegime, ei tasunud end ära. Seetõttu tulime ka plaanitust 10 päeva varem ära.

*Lindal oli lõpuks selg läbi (tal on 3 alumist seljalüli kõverad, mistõttu on tal tihti seljavalud) ja mina jäin kõrgesse palavikku. Lõpupoole käisin isegi kahel päeval veel palavikuga tööl.

*Üks asi on kindel: ma ei lähe enam KUNAGI Soome või kuhuiganes maasikaid korjama, kui korvi pealt ei saa vähem kui 3€.

*Ahjaaa, seda mainin ka, et korjajaid oli seal kokku 77 ehk 33 venelast, kaks eestlast ja 42 taimaalast. Nad olid vähemalt lahedad, võrreldes venkudega. Laulsid põllu vahel, olid ülimalt sõbralikud ja positiivsed. Lõbus oli nendega koos korjata. :D

*Me olime kõige nooremad korjajad, üks tüdruk oli veel meie vanune, aga ta korjas meist päeva jooksul 2-5 korvi vähem. Ülejäänud olid vähemalt 25+ aastat vanad ja suurem osa neist olid juba 4-5 aastat seal talus tööl ja lasid põldude vahel nagu gorillad ringi ehk kui meie olime mingi veerand 200m pikkusest vaost teinud, oli neil juba pea kolmveerand tehtud ja me ei korjanud üldse aeglaselt.

*Kileriided olid äratulekuks täiesti lõhki ja neist ei olekski edaspidi enam mingit kasu olnud.

*Interneti ei olnud, seega rääkisin suht palju telefonis ja oi kui suur üllatus see oli, kui eelmise kuu arvet nägin - 112€. Awesome.

Rohkem ma ei oskagi töö poolest siia kirjutada. Tulimegi mingi päev Soomest tagasi, alles mingi kell 2 öösel jõudsime Tartu. Laeva peal sai veidi nalja, kui üks soomlane meie juurde tuli. Täitsa mahe nägi ta välja - tatoveeringud ja tunnelid. Istus siis meie juurde ja hakkas inglise keeles (kusjuures, ülihästi rääkis) rääkima, et ta on Soomest pärit, nimi on Jonne ja elab Tallinnas, Koplis. Tal olevat oma maja suure aiaga ja siis sosistades ütles, et ta kasvatab kanepit aias. Mainiks seda ka, et ma olin 95% kindel et ta on mingi laksu all, mitte lihtsalt alkoholijoobes. See oli veidi creepy... :| Aga noh, dude oli väga sõbralik ja kutsus meid külla ning andis enda numbri ka veel. Tal oli awesome sõber ka veel, kes nägi ka mahe välja - pikad tumeblondid juuksed, tatoveeringud ja tunnelid. Stiil oli tal ka awesome. :D

Oh well... Rohkem vist nagu ei olegi selle tripi kohta kirjutada. Mainin seda ka, et Daigile, emale ja Sanderile ostsin midagi ka. :3 Emale ostsin sünnipäeva kingiks nunnu võtmehoidja, tassi, küünlakuju, tema lemmikvärvi küünelaki ja Colti. Daigile ostsin laevalt armsa ja ägeda võtmehoidja ning bernhardiinist pehme mänguasja ehk pisikese Pikachu. :3 Sanderile ostsin Soomest ühed mahedad lühikesed püksid, laevalt Homer Simpsoni õllekruusi, Colti, armsa võtmehoidja ja ühe uue Monsteri, mida Eestis ma veel kohanud polnud. :3

Vahepeal nüüd olen Sanderi juures olnud. 7. augustil tuli musi Tartu ka, et kutseka katsetel+vestlusel käia, mis läksid tal täitsa hästi. Järgmine hommik saime teada, et ta sai sisse. Ülisuper uudis. :3 Siis mingi aeg tulin koju. Pätu on niiiii suureks kasvanud. Lisan homme või kunagi pilte. :3 Nüüd olin 3 päeva Daigi juures, oh god, kuidas sai ikka naerda. Ülimalt awesome oli ikka. :D Ja pean seda ka mainima, et Sanderiga sai meil täna ka 8 kuud juba täis. Oh jah, küll aeg on ikka ruttu läinud... :')

Lisan nüüd lõpetuseks veel pilte. Homme-ülehomme, olenevalt kuidas ma viitsin, kirjutan Rock Rampist ka.

See sinine Colt on nii mahe. Andsin selle Sanderile, sest talle meeldis see rohkem, kui lihtsalt tavaline tumesinine Colt. :3

Mkm, üldse ei olnud väsinud tol päeval. Öösel 4-5 tundi maganud, eelnevalt 24h+ üleval olnud ja päev otsa raskete kotidega ringi käinud. Aga turist Helsingis siis. :D

Panin siia 2€ sisse ja võitsin 5€.

See maja, kus me elasime siis. Keskmine uks oli meie korteri oma.

Soomes on mahedad elektrirongid ka.

Dr Pepper, DO WANT :3

Mingi teine uus Monster, mis oli täitsa hea, aga liialt magus.

Linda normaalsena.

Linda siis, kui me tegime nägusid ja tegime samal ajal pilte. c:

Seksikas varvas mul. Esimene tööpäev ja üleni ära vettinud.

Nii me magasimegi.

Mahedad rongipiletid.

Üliluks värk no.

EFC. :D

Fucking lol. xD

Ma meenutan TÄPSELT seda peremehe tütart maasikapõllult, kes meid juhendas ja kontrollis. xD

Nukumaja, mis oli lõpuks täitsa segi laamendatud mingi Soome perekonna laste poolt. Juhiks tähelepanu katusele.

Viimane päev Soomes. Hommikul kui kõik tööle läksid, mõtlesin veel veidi magada, aga Lindal polnud und ja nii läks ta rõdule suitsule. Ma mäletan, et ma just hakkasin magama jääma, kui äkki raksu kuulsin ja Linda hüsteerilist naeru. Kui rõdule läksin, sain meeletult naerda, sest Linda oli selle tooli katki istunud. Mkm, me üldse ei naernud. xD

ESIMENE päikseline päev. Ma näen suht macho välja. xD

Ühel päeval kõndisime järve poole, mida nägime kui esimest korda sinna tulime. Kõndisime pea 3km maha, kui järve äärde jõudsime ja me olime suht nagu wtf, kui ülisuured kõrgepinge liinid üle järve läksid. Pildil ei tundugi need nii massiivsed, kui irl.

Meie kõrval elas ka üks Soome perekond, kellel oli Ameerika auto. Dodge Monaco. Ma olin nii in-love sellesse autosse. Hiljem avastasin, et suur mingi hoone, millel olid külgedel suured aknad, oli täis vanu Ameerika uunikume. Mkm, üldse ei tahtnud sinna sisse murda ja kõik kuidagi endale koju toimetada... :3

Ülimalt seksikas auto oli see ikka.

Ja ongi nüüdseks kõik.