Nädalavahetus möödus küll nii kiiresti, et ei saanud arugi. Tavaliselt möödub see veel märgatavalt, aga kui juba pühapäev äkki käes oli, siis oli küll nagu wtf. Anyway.

Terve nv ma ei teinud mitte midagi huvitavat. Enamus aja passisin toas - kas siis raamatu, teleka või arvuti taga. Palmaga jalutasin ka mingi päevas 2-3 korda, sest mitte midagi targemat ei olnud teha. Ja juhtus ka kaks korda üks ime - ma läksin nii reedel kui laupäeval juba enne kella 1 öösel magama ära ja ÄRKASIN kell 11. Ma tavaliselt ei tuli voodist enne kella 14-15 püstigi. Isegi ema ja kasuisa vaatasid mind maru lolli näoga, kui hommikul kööki läksin ja ütlesid, et nad peavad kalendrisse lausa risti vist tegema. :D

Täna hommikune äratus oli ka edukas - ma sain 2-3 minutiga voodist püsti, tavaliselt kulub selleks vähemalt 15 minutit või kauemgi. Koolis ei olnud erilist und ka peal, mis oli igati positiivne. Vyous oli ka keegi küsinud, et miks ma tunnis koguaeg magan. Aga ma ei saa sinna kahjuks parata...

Koolis sain vähemalt ühe positiivse uudise ka - majanduse tunnid jäid jälle ära. Thank god, sest tänu sellele ma sain suhteliselt vara juba koolist minema. Selja pärast on mul hetkel kuu lõpuni kehalisest vabastus ja täna õpetaja andis mulle ja Liilianale viktoriini küsimused spordi kohta ning saatis meid arvutiklassi küsimustele vastuseid otsima. Mulle meeldib selline asi, sest minujaoks on see ülimalt lihtne ja ma saingi mingi 25-le küsimusele vastatud mingi 15 minutiga.

Peale seda lubaski õpetaja koju ära ja nii ma helistasin emale, et uurida kus ta on. Õnneks ta oli juba poes käinud ja käskis Maxima juurde minna. Õnneks emal polnud enam vaja kuhugi minna ja tulime otse koju.

Vahepeal pole mitte midagi erilist teinud - telekat passinud pikemat aega, nüüd arvutis. Koeraga sai ka jalutamas käidud kaks korda ja isegi lund lükkasin pea tund aega. :D

Nüüd millalgi õhtul, kui ma Sanderile helistasin, ei võtnud ta vastu. Muidugi ma suutsin juba ette kujutada, mis kõik temaga võis juhtuda, millepärast ta ei saa telefonile vastata. Lõpuks mingi mõne tunni pärast kui uuesti proovisin, kuulsin tema unist häält äkki ja siis oli kohe süda rahul, et temaga on kõik korras. :3

Enne Sanderile helistamist vaatasin toas telekat, ema passis arvutis. Äkki aga ema telefon helises ja kui ma kuulsin ema küsimas: "Kurvad uudised?", hakkas süda peksma. Kui kõne kõrvalt pealt kuulasin, aimasin lõpuks, et jutt käib ema lähedase sõbranna mehest, kelle tervis oli väga kehvas seisus viimased 4 kuud. Ma juba kartsin, et vanaemaga või vanaonuga või mõne teise lähedasega on midagi juhtunud. Õnneks see nii ei olnud, aga Arvedist on siiski meeletult kahju... :c Aga noh, jälle lisandus juurde üks põhjus, miks ma ei tarbi alkoholi (v.a siis, kui tähtpäevad vms on või kui tõesti on tahtmine lahjemat võtta) ja sellest eemale hoida. Jube, kuidas alkohol ikka Arvedi hävitas - temast oli lõpuks lihtsalt luu ja nahk alles... Imestan, et ta üldse nii kaua vastu pidas.. Jube mõelda. ._.

Aga homme päev on eriline - mitte sõbrapäeva pärast vaid sellepärast, et ma saan täiesti üksinda kodus olla hommikust õhtuni ja seda juhtub aastas vaid 1-3 korda. Ma pean homme ka koduvalvuriks jääma ehk koera ja kassi söötma ning ahju ja pliiti kütma ja vajadusel veel lund lükkama... Suht awesome. Mina vähemalt olen rahul sellega, et ma saan homme kauem magada ja teha, mida iganes ma tahan. :D

Oleks Sander ka vaid siin, siis oleks kõik meeletult awesome. :3