Mu tuju on viimastel päevadel üsna olematu olnud, täna oli see veel hullem.

Hommikul oli juba kell 6 äratus, ma muidugi jõudsin alles kell 4 magama. Veidi sain magada, kui juba äratus oli. Alguses ei suutnud ma end voodist püsti ajada, aga lõpuks sain hakkama. Kiirelt panin riidesse ja sõitsime emaga ta töö juurde. Sain seal siis mingi pool tundi passida, kui hakkasin kooli poole liikuma. Natukese aja pärast tundsin, kuidas rinnus pistab või noh, südames olid valud. Alguses ei olnud väga hull, aga kui juba kooli jõudsin, oli enesetunne jube ning valu ka üpris korralik. Helistasin veel enne tundi minekut emale, et ehk ta saaks perearstile aja, kuna see valu oli siis ikka väga häiriv ning need valud on viimased nädal aega päris tihti ilmenud. Ema saigi mulle perearstile 12.20 aja. Nii kaua pidin siis koolis passima.

Füüsikas oli kontrolltöö, mitte midagi ei osanud. Fuck yeah, hinded pole ikka nii perses ammu olnud, vabandust väljendi pärast. Ma ei tea, mis mul viga on ja/või miks ma ei suuda end kokku võtta. Mida ei ole ja mis ei taha ka üldse tekkida, on motivatsioon... Iga päev mõtlen, et pean nüüd end kokkuvõtma ja hinded korda tegema, aga see mõte lükkub aina edasi ja edasi ja edasi... Anyway...

Peale füüsika tundi käisin kooliarsti juures, kes andis mulle mingit tabletti. Isegi arst muretses mu pärast, kuna ma olevat üsna kahvatu ja palus et ma annaks talle millalgi teada, mida arst mu seisundi kohta ütles ning kas ta ka mingi ravimi välja kirjutas. Rääkisin veel veidi arstiga juttu ning liikusin siis matemaatika tundi.

Lõpuks oligi aeg nii kaugel, et neljas tund oli läbi ning algas söögivahetund. Käisin kiirelt söömas ning seejärel liikusin linna. Mul oli mingi pool tundi aega arstini ja nii jalutasin Konsumis veidi ringi, käisin raamatukogus ning siis läksingi polikliinikumisse. Natukene aega pidin seal istuma, siis kutsus arst sisse. Alguses tehti mulle siis südamefilm. Oh god, kui imelik oli palja ülakehaga pereõe vms ees olla. xD Südamefilmi tehti mulle viimati mingi 3-4 klassis, kui ma kopsupõletikus olin ja veel arstikabinetis kokku kukkusin. Ma juba suutsin ära unustada, kui vastik tunne see on, kui need jullad vms kehale kinnitatakse. Aga jah, nagu ma aru sain, siis südamefilm oli täitsa korras, aga pulss kiire. Seejärel siis perearst ütleb, et võtavad kilpnäärme proovi ka ehk võtavad veenist verd... Mul oli automaatselt pokerface ees - ma ei ole kunagi veenist verd andnud ja mul on tõesti kerge hirm selle ees. Jube mõelda, et keegi torkab nõela mu veeni... Lol, minust ilmselt narkomaani tulevikus ei saa. :D

Ma sattusin suht pabinasse, kui toolile istusin ja õde käe rihmaga kinnitas vms. Perearst ise tuli ka selleks hetkeks sinna ruumi ning nägi, et mul on kerge hirm ees. Nad veel imestasid, et mina seda kardan, kuna ma isegi väiksena ei teinud teist nägugi kui näiteks süsti tehti... Aga jah, ma puurisin pilguga seina, et ma ei näeks kuidas see nõel mulle veeni läheb ja äkki tundsingi, kuidas õde selle sisse torkas. Oh god, see oli niiiii ebameeldiv tunne... Aga lõpuks sai veri võetud.

Arst kirjutas veel mulle Panangini ehk mingi südameturgutus rohi vms ja siis saingi lõpuks ära minna. Mõtlesin, et käin veel ema töö juures kuna mul oli veel järgmise tunnini pea 45 minutit aega, aga kui ma sinna kõndisin, hakkas meeletult halb. Kohale jõudes olid õnneks Marek ja Maarika ka seal ning ma sain nendega koju ja ei läinudki kooli tagasi.

Nüüd vahepeal uurisin kilpnäärme alatalitluse kohta, mis ka mu vanaemal on ning mida ka arst kahtlustas. Oh well, nüüd on mul kerge hirm, kuna 13-st n-ö sümptomist vastavad minu puhul 8 ehk:

Nõrkus/väsimus

Külmatunne (ka suvel)

Kähe hääl

Nahk kuiv ja kahvatu

Mäluhäired

Hingamisraskused, õhupuudus, südamepuudulikkuse kaebused (kõik need kolm kehtivad ka minu puhul)

Isutus

Närvilisus

Kui mul peakski kilpnäärme alatalitlus olema, ei imestaks ma seda üldse. Aga noh, nüüd ma pean mingi nädala ootama ja siis saan vastuse kätte...

Mul on vaikselt kopp ees juba sellest kõigest - eriti terviseprobleemidest. KOGUAEG on mul midagi viga ja selletõttu puudun koolist üsna palju ning siis tekivadki koolis raskused ja ma saan võib-olla vaevu hakkama... Arst ka mainis muidu, et ma võiksin võtta koolist väikese puhkuse suure koormuse ja stressi tõttu, aga see ei aitaks kuidagi - mul tekiks neid võlgu juurdegi ja siis oleks mu olukord veel hullem.