Reedel peale kooli sõitsin bussiga Tartu, kus ma käisin poes ja hiljem läksin juustusaia Emajõe äärde sööma, sest bussini oli tunnike aega. Nii kui esimese tüki saiast murdsin, lendasid varblased mu juurde. Lõpuks oli neid 30-40 tükki, kui mitte rohkem ja ma ei suutnud neile vastu panna ja mul polnud kahju neile poolt saia sisse sööta, sest nad on ju nii armsad. :3

Mingiaeg liikusin ära bussijaama ja buss tuligi suht kohe. Enamus tee lugesin raamatut "Koerte haigused" ja harisin end veidi sel teemal. :D Aga millalgi jäin magama ja ärkasin, kui mulle äkki Uku ema helistas. Ta ütles, et oli mu blogist lugenud, et lähen Sixteni juurde ja ütles, et nad saaksid mu Paeknasse ära visata, sest nad sõidavad nii või naa sealt lähedalt mööda.

Olin nõus ja nad lubasid kell 19 mul bussijaamas vastas olla. Ja kohale jõudes ma nägingi juba nende autot tulemas. :)

Kuna ma lubasin Merkale enda üleliigse akulaadija anda, pidime teda veidi ootama, kuni ta lõpuks jõudis ja ma selle talle ära andsin.

Siis aga sõitsime Paekna poole. Teepeal rääkisime Mailaga juttu ja tee läks üsna ruttu ja peagi olimegi Paeknas. Ma näitasin neile, kuhu nad keerama peavad, et Tõdvale saada ja läksin ristil maha ning helistasin Sixule, et ma olen kohal. :3

Oh jah, pole midagi paremat, kui kallist üle pikema aja jälle näha. :')

Tegime trepil suitsu ja rääkisime ja naersime. Nagu alati.

Stina oli Inglismaale läinud ja päris vaikne ja rahulik oli nüüd. :D

Õhtupoole Sixu tegi mulle massaaši, sest mul kõik kohad valutasid ja peale massaaši oli tunne nagu ei olekski mul midagi enne valutanud. Peale seda hakkasime veini jooma, mis oli üllatavlt hea - mustsõstravein oli. :3

Ja Sixul oli õigus - pokaal veini enne magama minekut aitab väga hästi magama jääda ning kuna mul on raskusi magama jäämisega, jäingi ma kohe tuttu. Ja muidugi oli nii hea musi kaisus magama jääda, polnud üldse külm ega üksildane tunne. :3

Aga jah, kuna me jäime alles nelja-viie paiku hommikul magama (kui mitte hiljem), magasime me õhtuni... Ehk ärkasime alles kell 18 õhtul. :D

Suht kohe ärgates hakkasime salatit tegema, mis tuli ülimalt hea. :3 Panime salatisse makarone, makrat, õuna, maisi, majoneesi-kohvikoort-hapukoort, kurki, paprikat, keedumuna ja lisaks maitseaineid. Sixten oskab nagu ülimalt hästi toite maitsestada... ._.

Lasime salatil veidi külmkapis seista ja hiljem hakkasime sööma.

Vahepeal vaatasime niisama netis ringi, vaatasin kuidas Sixu Markuse ja Jossiga Borderlandsi mängis, lugesin enda raamatu lõpuni koertest ja siis lebotasime niisama toas.

Kuskil kell 8 hommikul aga arvasime, et targem oleks magama minna, sest kell 14 oli meil muidu äratus pandud, et me ilusti üles saaksime, kuna buss väljus Paeknast Tallinna kell 16. Magama jäin jälle tänu veinile ilma mingisuguste probleemideta ja uni oli ka hea.

Unenägu oli aga naljakas. Ehk mina, Sixten ja Kusti (kui ma ei eksi), läksime ühte autot sellele endisele omanikule tagastama, mis Sixten oli ostnud, aga enam seda ei tahtnud. Kui me selle autoomaniku majani jõudsime, tuli välja et see on maha jäetud. Kuna Sixten oskas uksi lahti muukida, saime majja sisse. Ja siis me vaatasime seal ringi ja äkki taipasime, et see oli kunagi olnud bordell. Me tuhnisime majas ringi ja ma mäletan, et Sixten leidis lepatriinut meenutava arvutihiire, mille ta endale võttis ja mina leidsin sitaks lahedaid riideid, mis ma ka kaasa endaga võtsin. Kõige paremini on mul meeles see, kuidas Kusti ühes voodis justkui... Tühja ameles. Ja siis oligi uni läbi ja ma ärkasin täiesti lampi enne äratust üles. :D Kui ma muidu saan mingi 6h magada, olen ma veelgi väsinum kui magama minnes, siis seekord oli vastupidi ja jubedalt hea olla. Käisin kiiruga pesus, Sixu muidugi magas veel edasi. Unekott mul ju. :3

Aga nagu alati läks aeg märkamatult ja me liikusime bussile. Kusti tuli ka linna sama bussiga.

Läksime Kosmose juures maha ja liikusime suitsule ja siis poodi. Seejärel kõndisime bussijaama poole.

Me olime just Stockmanni juurest üle tee läinud, kui ma nägin Valge Maja küljes olevat kella (mis on mingi 300-400 meetrit kui mitte kaugemal ehk) ja Sixten ning Kusti olid nagu wtf, mismoodi ma seda nägin. Mis teha - mul on hea silmanägemine vaatamata sellele, et ma veedan enamus enda asjast arvutis... :D

Nii ma siis läksin bussile, Sixu liikus Kustiga linna tagasi. Bussisõit alguses läks täitsa normaalselt, kuni oli vinguhaisu tunda või noh, kärsakat. Mingihetk tuli keegi tagant poolt bussijuhile ütlema, et kuskilt ajab suitsu sisse ja bussijuht jäi seisma ja taha vaadates oligi korralikult bussi tagumine osa suitsu täis. Kuna seda tuli vähe ja justkui enam suitsu ei tulnud, sõitis buss edasi. Varsti oli aga jälle korralik vingukas üleval. Bussijuht jäi uuesti seisma ja uuris taga midagi, aga ei midagi. Sõitis jälle edasi, aga avas luugid ning enamus vingust läks välja. Siis juba mingi aja pärast jälle oli veelgi rohkem tossu sees ja bussijuht peatus kolmandat korda ning ütles reisijatele, et me välja läheks värske õhu kätte. Ma tegin rahulikult suitsu ja kuulsin, et bussis oli kohvimasin töödanud ja kuna vett sees polnud, kuumenes see üle ja hakkas sulama - sellest ka see ving ja kärsakas. Buss oli juba oma pool tundi graafikust maas... Lõpuks saime bussi ja bussijuht sai masina välja lülitatud ja peale seda enam suitsu ei tulnud, aga kerge vingukas oli siiski. Paar korda veel bussijuht igaksjuhuks peatus, et kontrollida.

Buss pidi kell kolmveerand 20 olema Tartus, aga jõudis 20.20 umbes. Õnneks mul läks Otepääle buss kell 21 ja mul oli veel veidi aega. Chillisin poes, ostsin endale kaks singi-juustu crossainti ja 3 purki dr. Pepperit ja siis jäätise. Kassasse minnes nägin maas mingit raha ja kuna kedagi läheduses polnud, võtsin üles. Hiljem väljas võtsin taskust raha välja ja avastasin, et ma olin leidnud 200 rubla. Alguses ma olin mingi sitaks ekstaasis, et äkki saab pangas ümbervahetades selle eest sitaks raha, aga ei - 200 rubla on vaid 4,85€... Ma tõesti arvasin, et see on rohkem väärt... Aga noh, käib kah. Siiski maast leitud... :D

Koju jõudes olin suht väsinud juba ja noh, magama sain ma siiski alles 2 paiku. Peale kella 00'i hakkas Facebookis hullumaja pihta ehk mingi iga mõne sekundi tagant keegi juba soovis mulle sünnipäeva puhul õnne. Noh.. Hetkel on õnne soovinud 232 sõpra ja neid aina tuleb ja tuleb juurde.

Hommikul juba veidi enne kella seitset helistas tädi ja soovis õnne. Siis natukese aja pärast isa ja kohe peale isa kõne helistas vanaema. Ja imekombel saatsid päris paljud mulle ka sõnumi, mis oli väga armas. :)

Koolis kui veel hommikul vahetund oli, meenus mulle see, et Uku alati juba kell 7-8 hommikul saatis mulle sünnipäeva puhul sõnumi ja hiljem msnis soovis mitmeid kordi veel... Tuju kadus automaatselt, sest kohe varsti on juba aasta Tema kaotusest möödas... Oh jah... Igatsus Tema järgi pole absoluutselt vähenenud ja pole möödunud päeva, mil Temale ma ei mõtleks...

Tuju aga siiski tõuses, kui paljud ka koolis õnnesoovisid ja Liiliana mulle šokolaadi tõi. Polegi varem vist ühtegi nii head sünnipäeva olnud! Suured tänud veelkord kõigile õnnitlejatele! :)