Oh god, siin on mingi uus kujundus. Raske aru saada, kus-mis on, aga eks tuleb ära harjuda. Anyway.

Rets on läbi, sünnipäev peetud ja kirjutada on päris paljust. Alustan siis sellest nädalavahetusest, mida ka eelmises postituses mainisin.

Reedel, 14. septembril, olime 10. klassidega muuseumis ja kuna ma küsisin end varem ära, jõudsin Sanderi juurde mingi 13 paiku. Passisime veidi seal ja plaanisime enne kella kolme linnas olla, sest ma pidin Daigiga kokku saama ja kinno minema. Sander ise läks bussile, et nädalavahetuseks koju sõita. Kiiruga siis läksimegi Sõbra keskuse juurest bussiga kesklinna poole kolme paiku, sealt jooksuga Taskusse ja siis ma liikusin juba kinno.

Läksime siis vaatama filmi "Hull isa". Enne muidugi ostsime popkorni ja suure joogi kahepeale. Saalis oli üpris vähe inimesi. Aga noh, film muidu ise oli oodatust parem - cinamoni kodulehel olevad kommentaarid polnud kõige positiivsemad, aga minumeelest oli film täitsa hea, naerda seal ikka sai.

Peale kino liikusime koju, kus sai natukene aega passitud ja siis ilmus ka Liselote minu juurde. Sain mõlemalt, Lotalt ja Daigilt, raha kingituseks. Lotalt sain lisaks naljaka kaardi ja lastešampuse ka. :D Kui minu juures  jook otsa sai, otsustasime minna Kotka Keldrisse, kus pidi Lota tuttav muusikat mängima. Mõeldud-tehtud. Sinna jõudes siis pileteid müüv naine määris meile baarikrediiti pähe ehk 3€ asemel maksime 5€ ja saime siis omakorda 5€ väärtuses ka baarist midagi tellida ning see krediit oli siis omakorda ka pileti eest. Igati normaalne. :3  Seal eriti rahvast ei olnud, mingi ~10 oli äkki ja need olid ka sellised vanemad inimesed. Istusime siis lauda ja mõtlesime, et võiks midagi tellida ja peale pikka arutlemist tellisime kolme peale pudeli veini ja hiljem mingit näksimist ka. That was an awesome night. :3 Aga jah. Sünnipäev möödus normaalselt, järgmine aasta tuleb palju ägedam, siis on ka põhjust tähistada. 

Nüüd vahepeal möödus ka Uku surmast juba 2 aastat... Saigi kuu lõpu poole ka surnuaial käidud ja lilli viidud. Nägin üle pika aja Mailat, Madist ja Lindat ka. Harjumatu oli Mailat suure kõhuga näha. Nüüd reedel pisike sündiski. Nii tahaks teda näha ja teada saada, mis nimi talle välja valiti. Eks näis, kuidas aega ja võimalust on. :)

Juba suutsin unustada, et meil oli ju retsimine ka ja peab tõdema, et see oli ikka palju normaalsem ja põnevam, kui Otepääl. Rets kestis kaks päeva ja mina jäin sellega rahule. Küll meile söödeti sibulat, merikapsast, heeringat meega ja palju muud sisse. Üleüldse tehti meiega igasuguseid asju ja et jutt liiga pikk ei tuleks, ei hakka sellest ka pikemalt rääkima. 

Klassiga oleme ka igalpool käinud. Nüüd mingiaeg olime Järvseljal looduslaagris kaks päeva. See oli päris huvitav ja kunagi pidime uuesti sarnase asja klassiga ette võtma, mis oleks igati awesome. Järvseljal esimesel päeval sai end külalistemajja sisse seatud - ma olin Liselotega ühes toas. Hiljem läksime mingi vanamehega metsa jalutama, mis oli lõpuks päris piinarikas - me kõndisime vähemalt 7km maha. Lõpp oli eriti äge - vanamees keeras teelt metsa sisse ja ütles, et siit saab kiiremini... Seal oli päris raske kohati kõndida okste, mätaste jms tõttu ning kohale jõudes olime küll totaalselt läbi. :D  Õhtul sai veel ka äikesetormi jälgitud Liisi ja Lotaga. 

Teisel päeval läksime keemia ja bioloogia õpetajaga järve äärde, kus alguses meie rühm tegi veega igasuguseid katseid ehk mõõtsime erinevate ainete jms sisaldust vees ja see oli suhteliselt huvitav. Bioloogia õpetajaga meeldis mulle aga rohkem - me püüdsime võrkudega veest kõiksuguseid loomi, putukaid. Ma sain kätte ülimalt suure ujuri - ma polnud eales nii suurt näinudki. Elari sai isegi väikese latika kätte. :D 

Peale seda läksime meie enda klassijuhataja Aigiga metsa, kus uurisime taimi ja muud sellist ning see oli ka päris huvitav ja nii mõndagi uut sain teada.

Nüüd eelmine nädal käisime ka Kohtla-Järvel ja sealses kaevanduses. Me käisime seal täpselt aasta tagasi ka Otepää klassiga, nii et midagi uut ja huvitavat ma seal ei näinud ja ma ei olekski sinna läinud, kui ma oleks teadnud, et meil on kaasas ka üpriski masendav ja närvidele käiv giid. See naine oli mingi vana meie kooli eesti keele õpetaja ja ta rääkis TERVE tee edasi ja tagasi mingit juttu suust välja. Ta hääl lõikas kõrva ja mul oli lõpuks tunne, et ta räägib meid surnuks... Ühesõnaga - jube oli. :D  Aga huvitav osa selle õppesõidu juures oli see, kus me käisime nunnade kloostris ja mulle täitsa meeldis seal. Nägin übernunnut oranži suurt kiisut ka seal ja hiljem ühte nunnut hiirt maja ääre serval vms jooksmas. :3  

Millest veel kirjutada?... Nüüd üleeile käisin üle pika aja Tallinnas. Ja mul on tunne, et ma ei taha sinna nii pea minna. Ma olen Tartuga liiga ära harjunud ja Tallinnas olev elu on suht masendav ja seal on liiga palju inimesi. ._.  Esimest korda kahe aasta jooksul küsiti minult isegi dokumenti, kui ma lotot endale ostsin R-kioskis. See ajas naerma. Siis suutsin ka Viru keskuses ära eksida mõned korrad... Ja eriti jõhker oli see, kui Virust väljudes tuli mulle vastu mingi mustas nahktagis naine, kes korrutas endamisi "Miks sa ta tapsid, miks sa tegid seda..."  Ma olin küll nagu et dafuq. o.o

Aga jah, Tallinna läksin seetõttu, et seal esinesid Tapperis mõned bändid ja üks mu lemmikuid ehk Burn Still.  Lauljal, Olevil, oli veel jalg kipsis, aga lava peal oli ta siiski perfekto. Tänaseks on möödas sellest kontserdist pea kolm päeva ja mu kaelalihased on ikka veel valusad ja kanged. Katsudes on tunda, et kael on päris kivikõva - ju siis kaelalihased on nüüdseks juba korralikult treenitud. Aga see kaelavalu ajab närvi küll. KUIGI asi oli seda väärt. :D  Eile hakkas ka pea selle valu tõttu valutama ja igaksjuhuks viskasin kraadiklaasi alla - mul vajus suu ammuli, kui seda vaatasin, sest see näitas 40,9. xD  Raputasin näidu alla ja proovisin uuesti ja siis õnneks näitas ikka õnneks 36,8. Ma korraks kartsin isegi enda elu pärast, to be honest. xD

Vahepeal sai ka Sanderiga meil juba 10 kuud täis. Uskumatu, kui ruttu aeg on läinud... Ma armastan Sind, kallis! :)   Mingiaeg arutasime Sannuga, et nüüd järgmine sügis võiks ka omaette elamise ehk vaadata, aga eks näis, kuidas sellega jääb. Hetkel loodame, et mu tädi mees paneb enda korteri üürile ja Sander saab sinna. 

Ja ongi vist kõik... No, midagi kindlasti veel oleks kirjutada, aga kuna ma teen nii kui nii ühe postituse ka  neljapäeval, kuhu lisan pilte, saab sinna ka kirjutatud midagi.