Esmaspäeval ehk eile tuligi Daigi siia mingi 17 paiku. Õnneks ta sai enda ratta kaasa ka võtta, mis tähendas seda, et me saime rattastega ringi sõita. Põhimõtteliselt nii kui Daigi tuli, käskis ema meil midagi süüa ja siis kärutasimegi ratastega Söödile nagu plaan oli. Suur siider, vessar koos kirsitubakaga ja tekk - midagi rohkemat meil kaasa polnudki vaja võtta. :D
Plaan oli ka minna paadiga sõitma, aga meie kahjuks oli ilmselt just sel päeval paat ära viidud, sest kui ma ise pühapäeval seal käisin, oli paat täitsa alles. Aga noh, elasime üle.
Panimegi siis minu tekikese maha ja võtsime kotist asjad välja ning panime vessari püsti. Ma viisin veel siidri vette, kuna see oli muidu vastikult soe. Nii kui kirsitubaka paki lahti tegin, lõi mõnus hubba bubba lõhn vastu. Mina muidugi olin ka see, kes tubakat pitsi pani ja ma just for the lulz maitsesin korra enda näppe, kui need tubakaga koos olid. Kurb, et see ei maitsenud samamoodi nagu see lõhnas. :D
Kui vessar oli koos ja süsi ka korralikult põles, tahtsin proovida kas saime vessari ka korralikult tööle. Nii kui ma veidi tõmbasin, tuli korralikult mingi süsetükid suhu. Daigi sai naerda veidi ja ütles, et seda pole ju ammu kasutatud ja siis ta võttis selle mul käest ära ning puhkus tühjaks. Õnneks siis enam mingi sütt mulle suhu ei sattunud. :D Kui aga uuesti proovisin, tuli välja et kuskilt tuleb õhku läbi ja vessar ei hakka korralikult tööle. Daigi arvas, et asi on tihendis, millel oli väike tükike ära tulnud ja nii ma mängisin geeniust ja panin sinna saia vahele. xD Kui see ka midagi ei muutnud, mõtlesin korra seda õhu asja näppida ja nii kui ma need augukesed näppudega katsin, töötas vessar ideaalselt. Nii panin ka sinna algselt kaks saia tükikest, aga kuna need kuivasid seal päris ruttu ära, hoidsimegi edaspidi näppe seal vastas. :D
Kui lõpuks süsi otsa sai, lõpetasime ka vessari kimumise ära ja mõtlesime kala püüda. Daigi õnneks sai ka õnge kaasa võetud. :D Nii siis mässasimegi veidi õngega ja Daigi tegi esimese katse, aga edutult. Kala ei saanud. Vahetasime ka kohta ja ta proovis uuesti, aga ka siis ei tulnud ühtegi kala otsa. Nii ta andis õnge mulle ja ma sain ise enda skilli näidata. Lõpuks aga siiski ühtegi kala ei saanud, aga põnev oli jälgida. Daigi oleks muidugi ka peaaegu vette lennanud, kui ta poleks tasakaalu tagasi saanud - istusime kaldal ja kui lõpuks kala otsa ei tulnud, hakkasime püsti tulema, aga Daigi kaldus ettepoole. Oi ma oleks naernud, kui ta oleks vette kukkunud, aga tegelt ma olen suht kindel, et ta oleks minu ka kaasa tõmmanud. :D Thank god, et nii ei läinud.
Panime siis õnge käest ära ja asusime siidri kallale. Helistasime veel Sanderile ka ja ajasime temaga väheke juttu. Hiljem panime vessari uuesti tööle ja tegime seda natukene veel, siis sai ka pilte tehtud ja lisan osad normaalsemad lõppu.
Aeg läks päris ruttu ja kui päike juba loojuma hakkas, hakkasime ka ise otsi koomale tõmbama, kuna päris jahedaks läks väljas. Tegime vessari lõpuni ära ja pakkisime asjad kokku. Kui kodu hakkasime sõitma, hakkasin ma keset mäge rämedalt naerma ja asi lõppes sellega, et ma lihtsalt lendasin kraavi - mu jalad ja käed olid nii nõrgad, et ma ei suutnud enam ratast kinni hoida ning ratas vajus ära ja ma käisin potsti kraavi istukile. Tükkaega naersin nagu idioot... Enda üle on alati naljakas naerda. xD Vahepeal helistas ka Silver mulle ja käskis meil Angela juurde tulla. Kuna me ei tahtnud niisama toas istuda, siis viisimegi asjad koju ära ja läksime ratastega sinna. Juba tee alguses ma kahetsesin seda otsust, sest jalad olid päris valusad ja väsinud - mul oli sel päeval ju ka rahvatants ja enamus aja tantsisime päkkadel. :D
Kui kohale jõudsime, olid Silver, Tõnis ja Kristiina väljas batuudil. Silver mainis, et tahab ka vessarit teha ja nii ma võtsin selle kaasa ja panime selle ka kohe tööle. Lõpuks nad Tõnisega seda väga ei tõmmanudki ja me kimusime Daigiga selle lõpuni. Lõpuks istusime seal niisama, ajasime juttu. Naerdud sai ka, eriti Tõnise üle, aga noh, tema ongi selline idioot kes teeb alati nalja. See oli hea, kui ta ütles hästi naljaka hääletooniga "Kala!" ja ma lihtsalt surin õhupuuduse käes. Muidugi siis surin ka, kui ma luksuma hakkasin ja Tõnis ning Silver mind järgi tegid. xD
Kui kell oli mingi pool kümme, läks väljas juba väga külmaks ja me olime Daigiga vaid pusaväel ka õues ning kuna Silver ja teised liikusid tuppa, hakkasime meie koju sõitma. Õnneks tagasitee läks palju kiiremini, aga kuradi külm oli. See oli suht awesome, kui ühe metsatuka juures tuli täiesti ootamatult hästi soe õhk. Me veel mõnulesime korraks ja siis väntasime edasi, sest ma olin juba suht poolsurnud. :D
Koju jõudes suutsin vaevu rattalt maha tulla, ma olin ikka jubedalt läbi ja ega Daigi ka elavam olnud. :D Tuppa minnes käisime kumbki korra tiiru netis ja kuna Daigil läks seal veidi aega, vaatasin ma nii kaua tema läpakast Paranormal Activity 3'e, mis oli päris igav. Mõne koha peal sain ka meeletult naerda. Ma ei tea kas asi oli üleväsimuses või millegis muus, et mind seal miski naerma ajas, kuna ma ehmun muidu suht kergelt. :D Skipides jõudsin filmi ära vaadatud ja siis kebis ka Daigi voodisse ning vaatasime koos veidi aega Jääaeg 3-e, mida ma näinud polnud. Päris naljakas oli, aga kuna uni pressis peale, ei vaadanud me seda kaua ja jäime tuttu.
Hommikul, okei peale kella 14st, me ärkasime lõpuks ning lisaks lihasvalule oli mul ka meeletu seljavalu ning ma sain vaevu voodist püsti. Liikuda oli üpriski võimatu. Liikusin siis kööki ja tegin meile kummagile 2 grillsaia ning õgisime neid ja vaatasime Jääaja lõpuni. Peab tunnistama, et see on parim animafilm, mida ma näinud olen. Ootangi juba juulit, mil Jääaeg 4 välja tuleb.
Käisime ka koeraga veel jalutamas ja hiljem tegime ratastega väikese tiiru, õnneks see leevendas ka natukene lihasvalu, aga sadulale ma siiski istuda ei suutnud. Käisimegi siis hobuseid vaatamas ja nägime veel Silverit ja Tõnist bussijaamas ning siis liikusime tagasi koju, sest Daigile tuldi üsna varsti järgi.
Jõudsimegi veel ennem natukene süüa ja siis juba tuli Daigi ema talle järgi. Saigi siis pikalt kallistatud ja läinud ta oligi... Aeg möödus nõmedalt ruttu, aga see-eest oli meeletult awesome. Kindlasti kunagi jälle kordab. :3
Nüüd vahepeal pole ma midagi erilist teinud, täna käisin näiteks juuksuris. Lasin otsi lõigata ja siis uuesti pealt järku, kuna lõng oli päris pikk juba. Õnneks Tea lõikas mulle täpselt selliselt nagu ma tahtsin. :3
Eile oli hea kokkusattumus. Läksin peale kooli ema töö juurde ja siis kui sisse läksin, ema kohe küsis, et kas nimi Kaspar Reppo ütleb mulle midagi. Ma mingi hakkas naerma ja ütlesin et see on ju Aivo vanim poeg ehk mu onupoeg. Ema siis hakkas naerma ja ütles, et Kaspar just käis tal raha võtmas (G4S-is töötab) ja nägi allkirja, milleks oli Reppo ja eesnimi oligi Kaspar. Kurat, ma just nägin enne sisenemist, kuidas G4S-i auto ära läks. Oleks ma mingi 5 minutit varem jõudnud, oleksin Kaspat näinud mingi... Üle 3-4 aasta. Aga noh, nüüd ema vähemalt teab, et see siiski on minu sugulane ja veel onupoeg ning lubas järgmine kord temalt seda järgi uurida, kas ta ikka on Aivo poeg. See oleks päris awesome, kui see oligi tema, siis ma näeksin ka teda ilmselt millalgi. :D
Aga jah. Homset tahaks. Meeletult. Sander tuleb Tartusse. Ma ei suuda enam oodata. :'3 Ja Kelly tuleb ka homme Tartu, saame temaga ka kokku. Oh jah, igati perfketne nädalavahetus plaanib tulla. :3 Me oleks ka peaaegu üksinda koju saanud Sanderiga jääda terveks nv-ks, kuna vanaema pidi Jarekiga Soome minema (Romek on ka Kätliniga Soomes, nagu neile külla), aga kuna Jareki ID-kaart on kadunud vms, ei saagi nad minna. Oh well, see tunduski liiga hea et olla tõsi. :D
Ja ma ei suuda rohkem kirjutada, lisan mõned pildid.
Daigi joonistas mind. Aitäh, šlõksike. :3
Lol, peegeldus on põhiline. :D
Minu geniaalsus.
Esmaspäeval oli meil esmaabi kursus koolis ja siis ma sidusin Juta käe kinni. Ja ma ei teinud seda tugevalt. xD
Söödi. See effekt muutis pildi nii mahedaks. :3
Üks päev avastasin sisalike perekonna keldrist. See oli üks pisemaid. :3
Maas põrandal oli neid üsna raske märgata, eriti just pisikesi.
Tädi tõi Jarekile ja Romekile Soomest limonaadi. Päris awesome. :D
Kõige pisem sisalik. :3 Tal oli üks jalake ka deformeerunud ehk tal ei olnud nagu see jalalaba vms normaalne, vaid lihtsalt selle asemel oli pisike pallike, aga see ei takistanud teda absoluutselt, sest sa liikus mu käes lõpuks nii kiiresti, et ma ei saanud teda kättegi. :3
Plaan oli ka minna paadiga sõitma, aga meie kahjuks oli ilmselt just sel päeval paat ära viidud, sest kui ma ise pühapäeval seal käisin, oli paat täitsa alles. Aga noh, elasime üle.
Panimegi siis minu tekikese maha ja võtsime kotist asjad välja ning panime vessari püsti. Ma viisin veel siidri vette, kuna see oli muidu vastikult soe. Nii kui kirsitubaka paki lahti tegin, lõi mõnus hubba bubba lõhn vastu. Mina muidugi olin ka see, kes tubakat pitsi pani ja ma just for the lulz maitsesin korra enda näppe, kui need tubakaga koos olid. Kurb, et see ei maitsenud samamoodi nagu see lõhnas. :D
Kui vessar oli koos ja süsi ka korralikult põles, tahtsin proovida kas saime vessari ka korralikult tööle. Nii kui ma veidi tõmbasin, tuli korralikult mingi süsetükid suhu. Daigi sai naerda veidi ja ütles, et seda pole ju ammu kasutatud ja siis ta võttis selle mul käest ära ning puhkus tühjaks. Õnneks siis enam mingi sütt mulle suhu ei sattunud. :D Kui aga uuesti proovisin, tuli välja et kuskilt tuleb õhku läbi ja vessar ei hakka korralikult tööle. Daigi arvas, et asi on tihendis, millel oli väike tükike ära tulnud ja nii ma mängisin geeniust ja panin sinna saia vahele. xD Kui see ka midagi ei muutnud, mõtlesin korra seda õhu asja näppida ja nii kui ma need augukesed näppudega katsin, töötas vessar ideaalselt. Nii panin ka sinna algselt kaks saia tükikest, aga kuna need kuivasid seal päris ruttu ära, hoidsimegi edaspidi näppe seal vastas. :D
Kui lõpuks süsi otsa sai, lõpetasime ka vessari kimumise ära ja mõtlesime kala püüda. Daigi õnneks sai ka õnge kaasa võetud. :D Nii siis mässasimegi veidi õngega ja Daigi tegi esimese katse, aga edutult. Kala ei saanud. Vahetasime ka kohta ja ta proovis uuesti, aga ka siis ei tulnud ühtegi kala otsa. Nii ta andis õnge mulle ja ma sain ise enda skilli näidata. Lõpuks aga siiski ühtegi kala ei saanud, aga põnev oli jälgida. Daigi oleks muidugi ka peaaegu vette lennanud, kui ta poleks tasakaalu tagasi saanud - istusime kaldal ja kui lõpuks kala otsa ei tulnud, hakkasime püsti tulema, aga Daigi kaldus ettepoole. Oi ma oleks naernud, kui ta oleks vette kukkunud, aga tegelt ma olen suht kindel, et ta oleks minu ka kaasa tõmmanud. :D Thank god, et nii ei läinud.
Panime siis õnge käest ära ja asusime siidri kallale. Helistasime veel Sanderile ka ja ajasime temaga väheke juttu. Hiljem panime vessari uuesti tööle ja tegime seda natukene veel, siis sai ka pilte tehtud ja lisan osad normaalsemad lõppu.
Aeg läks päris ruttu ja kui päike juba loojuma hakkas, hakkasime ka ise otsi koomale tõmbama, kuna päris jahedaks läks väljas. Tegime vessari lõpuni ära ja pakkisime asjad kokku. Kui kodu hakkasime sõitma, hakkasin ma keset mäge rämedalt naerma ja asi lõppes sellega, et ma lihtsalt lendasin kraavi - mu jalad ja käed olid nii nõrgad, et ma ei suutnud enam ratast kinni hoida ning ratas vajus ära ja ma käisin potsti kraavi istukile. Tükkaega naersin nagu idioot... Enda üle on alati naljakas naerda. xD Vahepeal helistas ka Silver mulle ja käskis meil Angela juurde tulla. Kuna me ei tahtnud niisama toas istuda, siis viisimegi asjad koju ära ja läksime ratastega sinna. Juba tee alguses ma kahetsesin seda otsust, sest jalad olid päris valusad ja väsinud - mul oli sel päeval ju ka rahvatants ja enamus aja tantsisime päkkadel. :D
Kui kohale jõudsime, olid Silver, Tõnis ja Kristiina väljas batuudil. Silver mainis, et tahab ka vessarit teha ja nii ma võtsin selle kaasa ja panime selle ka kohe tööle. Lõpuks nad Tõnisega seda väga ei tõmmanudki ja me kimusime Daigiga selle lõpuni. Lõpuks istusime seal niisama, ajasime juttu. Naerdud sai ka, eriti Tõnise üle, aga noh, tema ongi selline idioot kes teeb alati nalja. See oli hea, kui ta ütles hästi naljaka hääletooniga "Kala!" ja ma lihtsalt surin õhupuuduse käes. Muidugi siis surin ka, kui ma luksuma hakkasin ja Tõnis ning Silver mind järgi tegid. xD
Kui kell oli mingi pool kümme, läks väljas juba väga külmaks ja me olime Daigiga vaid pusaväel ka õues ning kuna Silver ja teised liikusid tuppa, hakkasime meie koju sõitma. Õnneks tagasitee läks palju kiiremini, aga kuradi külm oli. See oli suht awesome, kui ühe metsatuka juures tuli täiesti ootamatult hästi soe õhk. Me veel mõnulesime korraks ja siis väntasime edasi, sest ma olin juba suht poolsurnud. :D
Koju jõudes suutsin vaevu rattalt maha tulla, ma olin ikka jubedalt läbi ja ega Daigi ka elavam olnud. :D Tuppa minnes käisime kumbki korra tiiru netis ja kuna Daigil läks seal veidi aega, vaatasin ma nii kaua tema läpakast Paranormal Activity 3'e, mis oli päris igav. Mõne koha peal sain ka meeletult naerda. Ma ei tea kas asi oli üleväsimuses või millegis muus, et mind seal miski naerma ajas, kuna ma ehmun muidu suht kergelt. :D Skipides jõudsin filmi ära vaadatud ja siis kebis ka Daigi voodisse ning vaatasime koos veidi aega Jääaeg 3-e, mida ma näinud polnud. Päris naljakas oli, aga kuna uni pressis peale, ei vaadanud me seda kaua ja jäime tuttu.
Hommikul, okei peale kella 14st, me ärkasime lõpuks ning lisaks lihasvalule oli mul ka meeletu seljavalu ning ma sain vaevu voodist püsti. Liikuda oli üpriski võimatu. Liikusin siis kööki ja tegin meile kummagile 2 grillsaia ning õgisime neid ja vaatasime Jääaja lõpuni. Peab tunnistama, et see on parim animafilm, mida ma näinud olen. Ootangi juba juulit, mil Jääaeg 4 välja tuleb.
Käisime ka koeraga veel jalutamas ja hiljem tegime ratastega väikese tiiru, õnneks see leevendas ka natukene lihasvalu, aga sadulale ma siiski istuda ei suutnud. Käisimegi siis hobuseid vaatamas ja nägime veel Silverit ja Tõnist bussijaamas ning siis liikusime tagasi koju, sest Daigile tuldi üsna varsti järgi.
Jõudsimegi veel ennem natukene süüa ja siis juba tuli Daigi ema talle järgi. Saigi siis pikalt kallistatud ja läinud ta oligi... Aeg möödus nõmedalt ruttu, aga see-eest oli meeletult awesome. Kindlasti kunagi jälle kordab. :3
Nüüd vahepeal pole ma midagi erilist teinud, täna käisin näiteks juuksuris. Lasin otsi lõigata ja siis uuesti pealt järku, kuna lõng oli päris pikk juba. Õnneks Tea lõikas mulle täpselt selliselt nagu ma tahtsin. :3
Eile oli hea kokkusattumus. Läksin peale kooli ema töö juurde ja siis kui sisse läksin, ema kohe küsis, et kas nimi Kaspar Reppo ütleb mulle midagi. Ma mingi hakkas naerma ja ütlesin et see on ju Aivo vanim poeg ehk mu onupoeg. Ema siis hakkas naerma ja ütles, et Kaspar just käis tal raha võtmas (G4S-is töötab) ja nägi allkirja, milleks oli Reppo ja eesnimi oligi Kaspar. Kurat, ma just nägin enne sisenemist, kuidas G4S-i auto ära läks. Oleks ma mingi 5 minutit varem jõudnud, oleksin Kaspat näinud mingi... Üle 3-4 aasta. Aga noh, nüüd ema vähemalt teab, et see siiski on minu sugulane ja veel onupoeg ning lubas järgmine kord temalt seda järgi uurida, kas ta ikka on Aivo poeg. See oleks päris awesome, kui see oligi tema, siis ma näeksin ka teda ilmselt millalgi. :D
Aga jah. Homset tahaks. Meeletult. Sander tuleb Tartusse. Ma ei suuda enam oodata. :'3 Ja Kelly tuleb ka homme Tartu, saame temaga ka kokku. Oh jah, igati perfketne nädalavahetus plaanib tulla. :3 Me oleks ka peaaegu üksinda koju saanud Sanderiga jääda terveks nv-ks, kuna vanaema pidi Jarekiga Soome minema (Romek on ka Kätliniga Soomes, nagu neile külla), aga kuna Jareki ID-kaart on kadunud vms, ei saagi nad minna. Oh well, see tunduski liiga hea et olla tõsi. :D
Ja ma ei suuda rohkem kirjutada, lisan mõned pildid.
Daigi joonistas mind. Aitäh, šlõksike. :3
Lol, peegeldus on põhiline. :D
Minu geniaalsus.
Esmaspäeval oli meil esmaabi kursus koolis ja siis ma sidusin Juta käe kinni. Ja ma ei teinud seda tugevalt. xD
Söödi. See effekt muutis pildi nii mahedaks. :3
Üks päev avastasin sisalike perekonna keldrist. See oli üks pisemaid. :3
Maas põrandal oli neid üsna raske märgata, eriti just pisikesi.
Tädi tõi Jarekile ja Romekile Soomest limonaadi. Päris awesome. :D
Minu nummipummi. Udune pilt, aga armas siiski. :3
Kõige pisem sisalik. :3 Tal oli üks jalake ka deformeerunud ehk tal ei olnud nagu see jalalaba vms normaalne, vaid lihtsalt selle asemel oli pisike pallike, aga see ei takistanud teda absoluutselt, sest sa liikus mu käes lõpuks nii kiiresti, et ma ei saanud teda kättegi. :3
Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.
VastaKustutaAsjalik päevik :)
VastaKustuta