Ma nägin täna esimest korda Ukut unes.. o.o Väga imelik, aga samas hea oli teda näha. Aga uni oli päris normaalne. :) Mina, Uku ja Kadi olime minu isa juures Toris, maal vanaema majas.
Istusime kolmekesi ümber laua ja mina ning Uku tegime toas suitsu. Laes oli ka aken, mis oli lahti ja kust toss läks välja. Kadi ja Uku naersid ja rääkisid ning ma mäletan, et ma naeratasin oma ette, sest mul oli heameel et nad kaks õnnelikud on. Ma täpselt ei mäleta, aga kui me suitsu tegime, tuli äkki Jarek (mu 7-aastane tädipoeg) tuppa ja ütles, et ta ütleb vanale ära, mida me Ukuga teeme. See ajas mind praegu naerma, sest kui ma Ukut viimast korda nägin, jäimegi Jarekile suitsu tehes vahele ja ta nõudis meilt jäätist ja muud head välja, sest muidu ta räägib vanaemale ära. :D Aga siis unes Uku läks temaga vist välja ja tuli tagasi üksi ning ütles muiates, et enam Jarek ei tohiks tülitada, sest ta andis talle 100 krooni. Suht imelik, jeah..
Siis aga nad läksid Kadiga teise tuppa. Uku võttis tal käest kinni ja juhtis ta teise tuppa, enne tuppa sisenemist vaatas ta mulle veel otsa ja tegi silma, mille peale ma naeratasin ja istusin kamina juurde maha.
Ja siis ärataski ema mind juba üles. Vist. Ma vähemalt rohkem ei mäleta midagi sellest unenäost. Ja uni tundus ka jällegi lühike.. :/
Aga koolis läks täna uniselt, väga-väga naljakalt ka. Lindaga alati me keerame kergelt eesti keele tunnis ära. Teeme labaseid nalju ja naerame. Täna ma näiteks sorkisin Linda kätt pastakaga kergelt veenide juurest ja küsisin, kas tal on kõdi. Ja kui õpetaja märkas, mida me teeme, hakkasime veel rohkem naerma. Ja siis hakkas ühiskond ja seal istusin ma Lindaga, sest Maiken istus Lilliga ja siis tunni ajal mängisime seda mängu, kus sa pead kirjutama poisi nime, tüdruku nime, kus nad kohtusid, mis neil seljas olid jne. Ja siis sai ka naerdud mitu korda ja jälle saime õpetajalt tähelepanu. Õpetaja veel ütles, et tore kui miskit meile nalja pakub. Muidugi me hakkasime selle peale rohkem naerma.. Ikka mitu mitu korda sai naerdud jõhkralt. Ja noh, bioloogias me rahunesime kergelt maha, sest seal on alati üsna palju tunnis teha, mitte ei vahi tühja ja ei kuula lihtsalt niisama õpetaja mõtetut ja igavat juttu. :D
Ja siis täna sai esimest korda suusatatud ka. Suht tore, et ma pikali ei käinud. Kuigi päris paljud käisid selili. :D Ma ei teagi, kui palju me kahe tunni jooksul ära sõitsime, ehk kuskil 2-3 kilomeetrit. Ma põhimõtteliselt vist kordagi seisma ei jäänudki, ainult mingi hetkeks. Aga kui tund hakkas lõppema ja ma lõpuks tagasi tehvandile jõudsin ja seisma jäin, oleks pilt eest läinud.. Ma ei tea, vererõhk vist hakkas kõikuma vms. Jalad läksid päris kuradi nõrgaks ikka. Aga õnneks hakkas mingi hetk parem, kuigi suusabaasi poole kõndides oli küll väga sitt olla. Seest hakkas ka keerama, aga kui ma lõpuks garderoobi jõudsin, jõin kuskil 1-2 minutit järjest lonksudena vett ja kohe hakkaski parem. :D
Böh, kool on mõtetu koht. Ma ei jõua enam õppida.. Edu eksamite ajal. Õnneks eesti keel pole probleemiks, matemaatika ka väga mitte ning bioloogia on ehk ainus, mida oleks vaja korralikult õppida. Ahjaa, homme on lõpualbumi pildistamine ka. Chill.
Ja reedel Sixu juurde. Wiiiii! :3 Ootan juba. Aga nüüd ma ei viitsi enam kirjutada. Tupsutadaaa.